Eesti püsib hinnalanguse poolest Euroopas liidrite seas

Mullusega samaväärset ostujõudu võib oodata alles nelja aasta pärast. Foto: Arvo Meeks

Statistikaameti andmetel detsembris tarbijahindade langus küll pidurdus 0,8 protsendini, kuid sellest hoolimata on Eesti endiselt üks suurima hinnalangusega riike Euroopas. Euroalal langesid hinnad detsembris keskmiselt ligi 0,3 protsenti, Euroopa Liidus tervikuna on hinnad aga isegi pisut tõusnud.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Kristjan Pungase sõnul reageerisid tarbijahinnad kevadel jõuliselt koroonapandeemiale ning sellega kaasnenud naftahindade kiirele langusele. «Kui aasta alguses ulatus teenuste hinnatõus 4 protsendini, siis kevadel hinnatõus peatus ning aasta teisel poolel oli väikeses languses,» ütles Pungas. Teenuste hindu survestasid pandeemias enim raskemasse seisu sattunud turismiga seotud tegevusalad. Aasta kokkuvõttes odavnesid majutus, lennu- ja laevapiletid, kus hindade langus jäi 10 ja 15 protsendi vahele. Üürihinnad veidi taastusid sügisel kinnisvaraturu aktiivsuse suurenedes, kuid aastases võrdluses jäid mullu nelja protsendiga langusesse.

Arvestades viimastel kuudel toimunud toormehindade tõusu, hakkab hindade langus taanduma. Nafta hind hakkab positiivsete vaktsineerimisuudiste ja sellega kaasneva optimistlikuma tulevikuväljavaate valguses lähenema pandeemiaeelsele tasemele. Samuti jätkub toiduhindade suhteliselt kiire tõus välisturgudel. «Tarbijahinnad pöörduvad tõusule praeguste hinnangute kohaselt kevadel ning aasta kokkuvõttes prognoosime 1,4-protsendist kasvu,» lisas Pungas.