Tervise lühiuudised

Covid-19 ohtlik eripära on see, et suure hapnikupuudusega haige ei kaeba suurt midagi ega saa aru, miks personal tema pärast muretseb. Pildil Ida-Tallinna Keskhaigla koroonaosakonna intensiivravi osakond. FOTO: Tairo Lutter / Postimees

Suured haiguspuhangud võivad jätkuda veel aasta

Suurbritannia teadlased hoiatavad, et pikaajalise plaani puudumine võitluses koroonaviirusega jätab ­inimesed veel vähemalt aastaks suuremate haiguspuhangute suhtes haavatavaks. Vaktsiinide kasutamine vähendaks küll haiglate koormust ning surmajuhtumeid eakate ja riskirühma kuuluvate inimeste seas, kuid paljudele teistele oleks haigus endiselt ohtlik ja nad kannataksid Covid-19 pikaajaliste mõjude tõttu. The Guardian/PM

Geneetika võib mõjutada vere suhkrusisaldust

Tartu Ülikooli genoomika instituudi professor Reedik Mägi uuris koos Inglismaa ja Belgia ülikoolides töötavate kolleegidega, missugust mõju avaldab geneetika meeste ja naiste vere suhkrusisaldusele.

Uurides rohkem kui 150 000 eurooplast, tuvastasid teadlased mitu geenivarianti, mis mõjutavad tühja kõhuga võetud vere suhkru- ja insuliinisisaldust meestel ja naistel erinevalt. Näiteks leiti, et geenivariant, mida on varem seostatud skisofreenia, polüskleroosi (ehk sclerosis multiplex’i) ja rinnavähiga, mõjutab ka tühja kõhuga võetud vere suhkrusisaldust. «Sellised geneetilised seosed annavad ka seletuse, miks teatud haiguste koos­esinemise tõenäosus on suurem, näiteks rinnavähki haigestunud inimestel on suurem risk haigestuda teist tüüpi diabeeti,» lausus Mägi. PM

 

10 972 inimest oli eilse seisuga saanud Eestis Covid-19 vaktsiini.

Koroonaga tuleks haiglasse pöörduda varem

Inimesed pöörduvad haiglasse ­liiga hilja, ütles Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkusosakonna juhataja Anne Kallaste. «Covid-19 ohtlik eripära on see, et suure ­hapnikupuudusega haige ei kaeba suurt midagi. See oli ka meile esialgu üsna harjumatu, kuidas patsient selliste halbade näitajate korral midagi ei kaeba,» selgitas Kallaste. Tema sõnul on tähtis ära tunda hetk, millal koduse ravi meetoditega enam hakkama ei saa. «Alarmeeriv on näiteks see, kui kõrge palavik kestab noorematel inimestel üle viie päeva ja eakamatel üle kolme päeva või juba taandunud palavik tekib taas.» Novaator/PM

11.01.2021 13.01.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto