Toidutehnoloog: kümne aasta jooksul kogeme rohkem muutusi kui viimase 10 000 aastaga

2019. aastal osales Mariliis Holm Riias start-up-konverentsil, kus rääkis tule­vikutoidust. FOTO: Erakogu

Toidutehnoloog Mariliis Holm ei ole veel 30, ometi on tal ette ­näidata haridus- ja töökogemus mitmes riigist ning hiljuti koos abikaasaga asutatud fondi kaudu on ta investeerinud globaalselt 19sse tulevikutoiduga tegelevasse idufirmasse. Ise mitmes ettevõttes tulevikutoitu arendanud eestlanna usub, et järgmise kümne aasta jooksul saame oma toidusüsteemis kogeda rohkem muutusi kui viimase 10 000 aasta jooksul kokku.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

USA idufirmas Finless Foods ­tegite maailma esimese rakubaasil tuunikalatoote. Mida kujutab endast rakupõhine liha või kala?

Rakupõhised tooted on identsed tavapäraselt toodetud liha ja kalaga, erinevus seisneb aga selles, et rakupõhise toote puhul kasvatatakse loomarakkudest lihatükk väljaspool looma keha. Rakupõhise liha tehnoloogia algab tüvirakkudega, mis on võetud väljavalitud loomalt. Tüvirakud kasvatatakse just neile sobivates tingimustes ehk õige pH, temperatuuri jms juures ning neid toide­takse sobivate toitainetega, näiteks suhkru, soolade, vitamiinide ja aminohapetega, millest viimased on valkude ehitusplokid. Rakke kasvata­takse eri tüüpi bioreaktorites, kus nende kasvu suunatakse omakorda eri kasvufaktoritega.

Nii loomakasvatusest pärinev kui ka rakupõhine lihatükk koosneb kolmest põhi­rakutüübist: lihasrakust, rasvarakust ja fibroblastidest.

Miks see n-ö tavalisest lihast parem on?

Erinevalt loomakasvatusest kaob sellise tootmismeetodi puhul vajadus kasutada antibiootikume ja mis peamine – ei tapeta loomi. Samuti on uue tehnoloogia eelis keskkonnasäästlikkus, sest väheneb ressursside vajadus. Rakupõhise liha tootmisel kasvatatakse vaid see osa loomast, mis hiljem tervenisti ära tarbitakse, see omakorda tähendab, et ei ole vaja kulutada ressursse silmade, aju, närvisüsteemi jms kasvatamiseks.

Rakupõhiste toodete puhul ei ole tegemist ainult liha- või kalamaitselise tootega, vaid identse lihatükiga ehk kui tarbijal on allergia kala vastu, siis näiteks Finless Foodsi rakupõhine tuunikala on nimetatud tarbijale samuti allergeeniks.

Millal võiks rakupõhised tooted turule jõuda?

13.01.2021 15.01.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto