Opositsioon – EKRE jaoks juured, Isamaale proovikivi

Helir-Valdor Seeder. FOTO: Eero Vabamägi

Uue valitsusliiduga langeb esimest korda pärast 2015. aasta algust opositsiooni Isamaa. Kuidas jääb kiratseva toetusega Isamaa ellu samasuguse maailmavaate, kuid kõvasti käredama EKRE kõrval?

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Opositsiooni langemine EKREga oli – nagu märkis ka politoloog Tõnis Saarts – Isamaale kõige kardetum stsenaarium. Opositsioonis olles on keerulisem näiteks identiteedipoliitika küsimustes välja paista ja seda eriti EKRE kõrval, kes oma reljeefsusega dikteerib konservatiivse valijaskonna agendat.

«Aga see oleneb sellest, milliseks koalitsiooni rõhuasetus kujuneb,» rõhutas Saarts. Kui koalitsioon kujuneb liberaalseks, siis on opositsioonil võimalik üsna palju kritiseerida ja Isamaa saab mõõdukama partnerina rohkem välja paista. «EKRE keerab lihtsalt vindi üle ning Isamaa ütleb mõnevõrra leebemalt, aga sisukamalt. Aga kui koalitsioon keskendub sotsiaal-majanduslikule poliitikale, on opositsioonil väga raske konstruktiivset kriitikat välja käia. «Eriti mis puudutab koroonakriisi. Nägime juba Reformierakonnaga, et tegelikult on valikud paljuski dikteeritud ning kõlavat alternatiivi välja käia on suhteliselt keeruline,» tõdes Saarts.

Kons: Seedri lähenemine oli vale

Isamaa siserakukese Parempoolsete juhtfiguuri Tõnis Konsi arvates puudub EKRE-l tõsiselt võetavus ja nende räuskamine hakkab vaid kinnistama kaksikliidu koostööd. «Keskerakonna ja Reformierakonna valitsuse korral vajab Eesti tugevat parempoolset opositsiooni, kes seisaks isikuvabaduste ja avatud majanduse eest ning bürokraatia ja liigsete piirangute vastu. Isamaa ülesanne on sellise opositsiooni roll enda kanda võtta,» lausus ta.

14.01.2021 16.01.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto