Hariliku kaamera paigaldamine võib kaasa tuua suure trahvi

Valvekaamerad. FOTO: TASS/Scanpix

Kaamera võib nii mõnelgi juhul ära hoida ohtliku olukorra või vähemalt aidata selle tagajärgi leevendada. Tehniliselt on selle paigaldamine lihtne, kuid ühel hetkel võib tekkida hoopis juriidiline küsimus, kas see on ka õigustatud.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kaamerad ümbritsevad meid kõikjal ning tihtilugu ei pruugi me neid enam isegi märgata. Kuivõrd kaamerasilma võib jääda palju mitmesugust informatsiooni, on kaamerate kasutamine ka õiguslikult reguleeritud.

Hooldekodude, koolide, lasteaedade, haiglate ja paljude muudegi kohtade puhul on dilemma selles, et inimeste automatiseeritud jälgimine on otstarbekas, aga nende isiku tuvastamine tekitab õiguslikke probleeme.

Juriidika asjus vaatame peaasjalikult Euroopa Liidu andmekaitsemääruse poole, mida inglise keeles lühendatakse tähekombinatsiooniga GDPR (General Data Protection Regulation), kuid eesti keeles on pika nimega akti lühendiks IKÜM (isikuandmete kaitse üldmäärus).

Advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Maarja Pild selgitab, mil moel on need tehnoloogiad kasutatavad ja kuivõrd saab neid kasutades tunda end vabamalt isikuandmete kaitse üldmääruse kontekstis.

14.01.2021 16.01.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto