
Kui kuulen Los Angelese trubaduuri Harry Nilssoni nime, mõtlen millegipärast ka Härra Nilssoni peale, kes oli mäletatavasti Pipi Pikksuka ahv. Ahvidega seostatakse sedagi, et nad teevad palju nalja, situatsioonikoomikat, panevad näiteks pähe kümme mütsi või tõmbavad selga läikiva pintsaku. Samasugust ahvilikku huumorit sisaldas endas vahest Harry Nilssoni muusikagi.