AK ⟩ Raul Eamets: vanad demograafilised dogmad enam ei kehti

Eelarvenõukogu esimees Raul Eamets FOTO: Arvo Meeks

Me oleme harjunud mantraga, mis kordab kogu aeg ühte sõnumit: tulevikus Eesti inimeste arv väheneb, sest meil on väike sündimus ja seetõttu vähem töökäsi. Töötajate puudujääk kõigub 80 000 ja 100 000 kandis. Selle tagajärjel ei suuda me tulevikus praegust sotsiaalse kaitse ja pensionisüsteemi üleval pidada ning meil tuleb makse tõsta. Kui vaadata aastani 2100, võib öelda, et kõik need väited on valed, kirjutab majandusteadlane Raul Eamets.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Äsja lõppenud RITA-Ränne projekti (2018–2020) raames oleme teinud pikaajalisi demograafilisi prognoose aastani 2100 (pikemalt on nendest kirjutatud Riigikogu Toimetiste numbris 38, 2018). Peamine argument, miks dogmad enam ei kehti, seisneb selles, et tööealiste inimeste arvu vähenemine ei tähenda alati töötajate arvu vähenemist. Toome näite lähiminevikust.

Ajavahemikul 2000 kuni 2017 vähenes Eesti rahvaarv 52 000 inimese võrra, samas kui töötajate arv kasvas samal perioodil 72 000 inimese võrra. Väga oluline indikaator on siinkohal hõivemäär, mis näitab, kui palju inimesi on hõivatud tööealises elanikkonnas. Meil on praegu hõivemäär kõrge, aga põhimõtteliselt võib see tulevikus veelgi kõrgem olla.

Mis tõstab tulevikus hõivemäära? Mõned tegurid võib siin ära nimetada, näiteks tõuseb tulevikus kindlasti pensioniiga. Järelikult on ka vanemate inimeste hõivemäär kõrgem, kui see on praegu. Teiseks, järgnevad põlvkonnad, kes tööturule sisenevad, on kõrgema haridustasemega kui praegused. Kõrgem haridus tähendab reeglina ka kõrgemat hõivet. Kolmandaks, eeldame, et ühtse Eesti kooli süsteemi rakendamine vähendab eestlaste ja venelaste tööturu lõhet. Tulemuseks on see, et hõive on kõrgem, sest muukeelsed eestimaalased on paremini tööturule integreeritud.

Teine väga oluline puudujääk meie senistes pikaajalistes rahvastikuprognoosides on rände osakaalu alahindamine. Me oleme juba kuus aastat sisseränderiik. Seega ei pruugi meil tulevikus vähem maksumaksjaid olla, kui rändesaldo on positiivne. Samas tuleb arvestada sellega, et kui sisserändajad on mitte-eestlased, siis eestlaste osakaal hakkab rahvastikus kahanema.

Lisaks ei saa välistada, et helded perepoliitika meetmed siiski tõstavad sündimuskordajat, sünnib rohkem lapsi naise kohta ja vahe n-ö ideaalse taastetaseme kordajaga (2,1) väheneb.

15.01.2021 18.01.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto