AK ⟩ Margus Pedaste: ühtsele Eesti koolile üleminek vajab stardipauku

Margus Pedaste FOTO: Erakogu

Eestis on väga palju häid koole, tublisid õpetajaid ja suurepäraseid õpilasi, kuid endiselt kaks erinevat koolisüsteemi, millega me taastoodame segregatsiooni, kirjutab TÜ haridustehnoloogia professor ja RITA-ränne lõimumistöörühmade koordinaator Margus Pedaste. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Sellest kannatab Eesti riik, sest õpilastele tasuta hariduse võimaldamiseks investeeritud ressurss läheb kaduma – suur osa õpilasi ei saavuta oma potentsiaali, ei kasva Eesti riigi kodanikeks ja võimekamad lähevad välismaale õppima ja tööle. Lahendusena näevad teadlased ühtset Eesti kooli ning on välja töötanud viis võimalikku mudelit sellele üleminekuks.

Praeguseks on fakt, et Eesti õppekeelega ja vene õppekeelega koolis on õpilaste tulemused erinevad. PISA testide alusel on juba 15. eluaastaks tekkinud ühe kooliaasta suurune lõhe. Ei ole alust arvata, et vene õppekeelega koolides on õppimiseks halvemate eeldustega õpilased. Pigem on selge, et vene õppekeelega koolis ei saavuta õpilased oma võimetele vastavaid tulemusi. Igati selge on see, et nad ei saa vene õppekeelega koolis piisavalt hästi selgeks eesti keelt, et kõigi teistega võrdselt konkureerida edasiõppimisel ja tööturul. Kui üks osa Eesti rahvast on jäetud nõrgemasse positsiooni, siis peab küsima, kas seda olukorda saab muuta.

Kas me teame, kuidas olukorda muuta? Jah, teadlased teavad. Viimased kolm aastat on teadusrühmad Eesti ülikoolidest RITA-Ränne projekti raames analüüsinud ja jõudnud järeldusteni, kuidas minna üle ühtsele Eesti koolile.

Juba ligi kahe aasta eest defineerisime Postimehes (vt PM 9.04.2019) uuringutele ja headele praktikatele tuginedes, mis on ühtne Eesti kool ja kuidas selle poole liikuda. Meenutuseks: see on kool, kus õpivad koos erineva keele- ja/või kultuuritaustaga õpilased, kellele tagatakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest lähtuv peamiselt eestikeelne õpe, mis toetab Eesti riigi­identiteedi kujunemist ja eneseteostust ühiskonnas, väärtustades õpilaste kultuurilist identiteeti. See visioon sobib koolide kõrval ka lasteaedadele.

15.01.2021 18.01.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto