Kaja Kallase okkaline tee võimule

10. jaanuar 2021. Põhiseaduskomisjoni liige Kaja Kallas osaleb erakorralisel istungil, kus püüti arutada, mida teha opositsiooni enam kui 9000 muudatusettepanekuga abielureferendumi eelnõule. Foto: Sander Ilvest

• President on teinud Kallasele kaks korda ettepaneku valitsus moodustada
• Nüüd Kaja Kallas avalikult enam punaseid jooni maha ei märgi
• Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonikõnelused jätkuvad täna

Kolmandat päeva Keskerakonnaga koalitsioonikõnelusi pidava Reformierakonna juhil Kaja Kallasel on peaministritool juba käega katsuda, kuid mitte veel käes. Pärast Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliidu lagunemist sel nädalal tegi president Kersti Kaljulaid ettepaneku uus valitsus moodustada talle. Ent sama ettepaneku tegi Kaljulaid Kallasele ka 2019. aasta kevadel, kui Reformierakond võitis riigikogu valimised ja ikkagi opositsiooni mängiti. Kas seekordki saab midagi untsu minna?

Sisetüli järel erakonna juhiks

Erakond, mille juhtimine Kaja Kallasele 2018. aasta kevadel üle anti, oli kõike muud kui hea tervise juures. Pärast 17 aastat võimu juures olemist nn suitsunurga valitsuse (Keskerakond, SDE ja Isamaa) poolt opositsiooni kukutatud erakonnal oli selleks ajaks seljataga poolteist aastat opositsioonis ning tüli juhikoha pärast Kristen Michali ja erakonda tüürinud Hanno Pevkuri vahel. See viis erakorraliste juhivalimisteni. Erakond oli võlgades, lisaks oli hädasti vaja raha aasta pärast toimuvate riigikogu valimiste kampaaniaks.

«Nii suurtes võlgades pole erakond kunagi olnud,» nentis europarlamendi liikme koha jätnud ja Reformierakonna juhiks valitud Kaja Kallas. Erakonna liikmed on tunnistanud, et ei oodanud erakonnale uut ülemust, vaid juhti, kes sisetülidest räsitud meeskonnas rahu taastaks ja nad valimistel tugeva tulemuseni viiks.

«Olukord, kus Reformierakond on opositsioonis ja ei saa tuleviku Eestit kujundada, on minu jaoks talumatu. Ma kinnitan teile: ma teen kõik selleks, et seda muuta,» lubas Kallas.

14. märts 2018. Reformierakonna auesimees Siim Kallas kuulab tütre kõnet. Foto: Sander Ilvest

14. aprill 2018. Sisetülidest räsitud Reformierakonna juhiks valitakse Kaja Kallas, kes kogub ainsa kandidaadina 88 protsenti häältest. Teda toetas 1067 erakonna liiget. Foto: Sander Ilvest

Lootus ja meeleheide

Pärast 2016. aasta novembris opositsiooni kukkumist on Reformierakonnast muudkui lahkutud: 2018. aasta sügisel lahkusid Imre Sooäär ja Andrei Korobeinik ning kandideerisid riigikogu valimistel peaministripartei Keskerakonna nimekirjas. 2019. aasta alguses lahkus Igor Gräzin, nentides, et partei liberaalsed väärtused on kustunud. 2019. aasta aprillis leidis uue tegevusvaldkonna endine minister Arto Aas, augustis 2019 lahkus 12 aastat riigikogu liige olnud Kalle Palling. Läinud aasta oktoobris asus uutele radadele endine Reformierakonna juht ja peaminister Taavi Rõivas.

Kas opositsioonis olemine masendas reformierakondlasi? «Pigem oli meil tunne, et valimistel saame selle pärast parema tulemuse. Saadakse väike vaheldus, teised saavad ennast näidata ja mõtlema hakata, kas see eufooria ikka riigile hea oli,» meenutas pikaaegne reformierakondlane Jürgen Ligi.

«Vaheldus» tõi kaasa selle, et pärast nn suitsunurga valitsuse moodustamist leidsid ühise keele Isamaa ja Keskerakond, kes panid seljad kokku ka pärast riigikogu valimisi.

3. märts 2019. Opositsioonis olev Reforimierakond võitis riigikogu valimised. Foto: Raul Mee

Valimisvõidust ei piisanud

2019. aasta riigikogu valimised võitis Reformierakond suure eduga ja pälvis riigikogus neli kohta lisaks, saades 34 liikmega riigikogu suurimaks fraktsiooniks. Kaja Kallas sai oma seni suurima häältesaagi riigikogu valimistel (20 072). Ka keskerakondlasest peaminister Jüri Ratas sai samas valimisringkonnas, Harju- ja Raplamaal oma seni suurima riigikogu valimiste häältesaagi (9702), kuid jäi Kallasele selgelt alla.

Valimisõhtul räägiti Kallasest kui Eesti esimesest naispeaministrist. «Nüüd algab siis tõeline töö, et saada kokku valitsus ja hakata seda riiki jälle terve mõistusega valitsema,» oli Kallas võidukõnes lootusrikas.

Rõõm valimisvõidu üle jäi aga üürikeseks. Võib öelda, et kui Reformierakond Isamaa ja SDE järgmisel päeval kohvile kutsus, oli uus koalitsioon Keskerakonnal, EKRE-l ja Isamaal juba sama hästi kui kokku lepitud. Et suitsunurga võimuliit sotsiaaldemokraatide kehva tulemuse tõttu jätkata ei saanud, hakkas Ratas otsima teist võimalust ning hoolimata lubadusest EKREt kampa mitte võtta tegi seda siiski.

Võtmetegelaseks Ratase juhitud valitsuse moodustamisel sai Isamaa eesotsas Helir-Valdor Seedriga, kes paar päeva pärast valimisi tunnistas, et Isamaa ühe peamise valimislubaduse, pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmise küsimuses on Reformierakond ja sotsid teist meelt. Keskerakonna ja EKREga see plaan aga õnnestus.

Nagu selle nädala kommentaaridest näha, pole Seeder ja Kallas ikka veel ühist keelt leidnud.

14.detsember 2020. Abielureferendumi eelnõu esimene lugemine riigikogus. Samal ajal, kui EKRE juht Martin Helme intervjuud annab, jalutab Kaja Kallas rahuloleva naeratusega temast mööda. Foto: Mihkel Maripuu

Skandaalid, skandaalid…

Ehkki Reformierakond oli peamiselt EKRE ministrite algatusel puhkenud skandaalides korduvalt välja pakkunud, et on valmis valitsusvastutust kandma, oodati, millal teiste ministrite karikas täis saab.

«Neid olukordi oli ikka väga palju, kui uskusin, et nüüd küll saab karikas täis. Ma usun, et see ei olnud ainult mina, kes nii uskus,» sõnas Kallas, kelle arvestuse järgi oli skandaale üle 20.

2019. aasta novembris, kui oli lahvatanud skandaal, mis viis lõpuks ametist EKRE maaeluministri Mart Järviku, välistas Kallas võimaluse minna Jüri Ratase valitsusse. «Vaadates kõike seda, mida ta peaministrina on korda saatnud, siis Jüri Ratas müüks Eesti maha esimesel võimalusel, kui saaks jätkata peaministrina, ja ma arvan, et see ei ole Eesti huvides,» ütles Kallas rahvusringhäälingule. Juhtivad keskerakondlased nõudsid Kallaselt avalikku vabandust, mispeale püüdis Kallas öeldut siluda, täpsustades, et pole süüdistanud Ratast riigireetmises, vaid tahtis öelda, et peaministritool on Ratasele tähtsam kui põhimõtted.

Teatud leebumist peaministripartei kritiseerimisel võis märgata 2020. aasta lõpus. Riigikogus oli parasjagu päevakorras EKRE-le oluline punkt, abieluteemalise rahvahääletuse korraldamine. Oli teada, et referendum on küll koalitsioonileppesse raiutud, kuid nii Isamaa kui ka kaalukeeleks oleva Keskerakonna fraktsioonis oli neid, kes sellele plaanile heakskiitu anda ei soovinud. Rahvahääletusest pääsemiseks seadis opositsioon riigikogus üles töötõkke, esitades rahvahääletuse eelnõule üle 9000 muudatusettepaneku. Eelnõu hääletuse päeval, mis langes kokku Jüri Ratase ametist lahkumise päevaga, teatas Keskerakond, et nemad referendumi korraldamist ei toeta, ning eelnõu hääletati riigikogu menetlusest välja.

14. jaanuar 2021. Reformierakond ja Keskerakond alustasid koalitsioonikõnelusi, mille eel andsid nad kiire pressikonverentsi. Pildil kõnelustel osalevad riigikogu liikmed Keit Pentus-Rosimannus ja Kaja Kallas Reformierakonnast ning riigikogu liige Mailis Reps ja haridus- ja teadusminister Jaak Aab Keskerakonnast. Pisut hiljem lisandus kõnelustele ka otse valitsusepressikonverentsilt tulnud Keskerakonna sotsiaalminister Tanel Kiik. Foto: Madis Veltman

Soojendus kestis mõnda aega

Kolmapäeva õhtuks oli selge, et koalitsioonikõnelusi hakkab Reformierakond pidama Keskerakonnaga. Võimu juurest eemale jääva Isamaa juht Helir-Valdor Seeder andis selle peale teada, et parlamendi suurimad erakonnad olevat juba mitu kuud ühisele võimuliidule teed sillutanud. Nii oli tema hinnangul ootuspärane ja ainult aja küsimus, millal see teoks saab. Keskerakonna korruptsiooniskandaal oli tema arvates võimalus kiirelt tegudele asuda.

EKRE juhi Martin Helme sõnul hakkas tõsisem eeltöö pihta siis, kui sohvriskandaali tõttu ministriametist lahkunud Mailis Reps novembri lõpus riigikokku naasis. Praegu juhib Keskerakonna nimel võimukõnelusi just Reps.

«Kontakte muidugi on olnud, aga läbirääkimised on täna esimest päeva,» ütles Reps kõneluste esimesel päeval.

«Loomulikult otsisime kogu aeg kohti, et see valitsus moodustada. Ja ehitasime usaldust, et seda teha,» lisas Kaja Kallas.

Kallase sõnul pole Reformierakond varjanudki püüdlust moodustada uus valitsus.

«Loomulikult uurisime variante, kes on kõige paljulubavam, ja Isamaa Helir-Valdor Seedri juhtimisel on väljendanud väga selgelt huvipuudust Reformierakonnaga koalitsiooni teha,» vastas Kallas Seedri avaldusele.

Kas midagi saab valesti minna?

Valimisvõidu järel opositsiooni jäämine on olnud Reformierakonnale karastav õppetund. Sellest andsid tunnistust Kallase napid ja hoolikalt valitud sõnad Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliidu lagunemise järel ning koalitsioonikõnelusi pidavate reformierakondlaste sõnaahtrus meedias. Kui kindel on Kallas nüüd, et tema plaan seekord nurja ei lähe?

«Päris kindel ei saa olla enne, kui asjad on ära vormistatud,» vastas Kallas sel nädalal, olles saanud presidendilt ettepaneku valitsuse moodustamiseks.

«Ma ei oska praegu küll midagi sellist prognoosida, mis võiks väärata selle valitsusliidu sündi. Iseasi, kui kaua see püsib,» ütles Isamaa juht Helir-Valdor Seeder, viidates uute asjaolude ilmnemise võimalusele Keskerakonna korruptsioonikahtlustuses.

Kahtlustuse järgi leppisid Keskerakond ja suurettevõtja Hillar Teder kokku, et viimane annetab parteile enne kohalikke valimisi kuni miljon eurot. Vastutasuks pidi endine Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb hankima Porto Franco arendusele õiguse rajada oma parkla väljasõidutee linna maale.

Valida tuleb halbadest parim

Kommunikatsiooniekspert Ilmar Raag Foto: Eero Vabamägi

2019. aasta kevadel oli palju neid, kes osutasid, et Reformierakonna kuulus enesekindlus või koguni ülbus ei ole kuhugi kadunud. Ma ei tea, mis täpselt mõjus, kuid nende praegune tulek on väga ettevaatlik ja kaalutlev. Täiesti ilmselt on tunda arutelusid oma staabis, mille tulemusena liigseid sõnu väljapoole ei paisata. Meie ees on kindlasti reaalpoliitiline Reformierakond. Nende peamine sõnum seisneb ju selles, et ideaalset valitsust saab kokku panna väga harva, aga ilma valitsuseta ka ei saa. Seega tuleb valida halbadest võimalustest parim.

Reaalpoliitik ei torma pasundama kõikidest muudatustest, mida nad kohe teha planeerivad. Ma olen kuulnud ehk kolme intervjuud Kaja Kallasega, kuid peale universaalse lubaduse tegeleda koroona- ja majanduskriisiga on muu välja öeldud pigem juhuslikult: et siseministeerium ja justiitsministeerium ei saa minna Keskerakonnale või et tuleb naasta eelarve tasakaalu juurde.

Seega mõjub Reformierakond praegu mõõduka ja reaalpoliitilisena, erakond püüab kõike ettevaatamatu sõnumiga mitte ära rikkuda. Kerge ei saa neil muidugi olema, sest koroona ei kao imeväel ja kõige tõenäolisemalt nõuab majanduslik olukord ka ebapopulaarseid otsuseid. Kuid kindel on see, et valitsusvastutusest hoidudes seisaksid Reformierakonnal ees veelgi raskemad ajad.

Kaks taktikat ehk Päev pärast ööd

4. märts 2019, päev pärast riigikogu valimiste võitu.

Kaja Kallas teatas, et on kolm suurt teemat, milles Reformierakond järele ei anna: maksupoliitika (ühetaoline maksusüsteem, kus sama tulumaksuvabastus kehtiks kõigile, ja sealt edasi ühetaoline tulumaks); kodakondsuspoliitika (eksam peab jääma alles) ning keelepoliitika (eestikeelne haridus).

«Meil on siin Keskerakonnaga erinevused, muudes teemades saame läbi rääkida,» ütles Kallas, lisades: «Need on meie punased jooned.»

Olles välistanud koostöö EKREga, ütles Kallas, et Reformierakonna esimene eelistus on koalitsioon Isamaa ja SDEga. Samuti otsustas erakonna juhatus kohtuda Keskerakonnaga. See aga andis äreva signaali Isamaale. Isamaa juht Helir-Valdor Seeder kritiseeris avalikult paralleelläbirääkimisi.

13. jaanuar 2021, päev pärast peaminister Jüri Ratase ning valitsuse tagasiastumist.

Reformierakond kogunes hommikul riigikokku, mitmetunnise arutelu ajal selgus, et president teeb Kallasele ettepaneku valitsuse moodustamiseks. Keskpäeval andis Kallas ajakirjanikele teada, et välistab valitsuses EKRE, kuid jäi muude variantide asjus napisõnaliseks.

«Meedia vahendusel ei hakka neid läbirääkimisi pidama ega avama, kellega on suheldud ja kellega pole,» sõnas Kallas.

Küsimusele, kas Reformierakonda Keskerakonnale esitatud kriminaalkahtlustus ei häiri, vastas Kallas: «Valitsust saame moodustada nende jõududega, kes riigikogus on, ja see matemaatika käib 101 piires. Oluline on, et Eesti saaks toimiva valitsuse, kes lahendaks need probleemid, mis meie ees seisavad.»

Veel märkis Kallas, et ei maksa alahinnata seniste koalitsioonierakondade soovi koalitsiooni igal juhul koos hoida.

Päeva jooksul jätkas Kallas napisõnalist joont ning pärast järgmisel päeval presidendi juures käimist teatas koalitsioonikõneluste alustamisest Keskerakonnaga.

Keskerakonna korruptsioonikahtlus

13. jaanuaril teatas peaminister ja Keskerakonna juht Jüri Ratas, et astub peaministri kohalt tagasi. Põhjuseks päev varem Keskerakonnale ja Keskerakonna peasekretärile Mihhail Korbile esitatud kahtlustus korruptsioonikuritegudes. Kahtlustuse järgi lepiti kokku, et suurettevõtja Hillar Teder annetab Keskerakonnale enne kohalike omavalitsuse valimisi kuni miljon eurot. Vastutasuks pidi Mihhail Korb korraldama Porto Franco arendusele õiguse rajada oma parkla väljasõidutee Tallinna linna maale.

KAJA KALLAS (43)

Abielus, tütar ja kaks poega.

Erakondlik tegevus: Reformierakond (liige alates 2011), erakonna juht (alates 2018)

Esinduskogud: Euroopa Parlamendi liige 2014–2018; XII riigikogu liige 2011–2014, XIV riigikogu liige alates 2019 (fraktsiooni juht).

Häältesaak valimistel:

Riigikogu 2011: 7153 (osutus valituks)

Kohalikud 2013: 691 (osutus valituks)

Euroopa Parlament 2014: 21 498 (osutus valituks)

Kohalikud 2017: 3551 (osutus valituks)

Riigikogu 2019: 20 072 (osutus valituks)

Haridus: Tallinna inglise kolledž (endine 7. keskkool) 1995; Tartu Ülikool 1999, õigusteadus (vastab magistrikraadile); Estonian Business School 2007, magistriõpe.

Töö: Vanemuise teatri juhi nõunik 1996–1997; advokaadibüroo Tark & Co advokaat, vandeadvokaat, partner 1998–2006; advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat, partner 2006–2011; EBSi juhtimiskoolituse keskuse koolitaja 2010–2011.

Muu: advokatuuri liige alates 1999 (liikmesus peatatud 2018); LHV-Seesam Varahalduse nõukogu liige 2003–2007; mitme tuulepargi nõukogu liige 2003–2010; Arengufondi nõukogu liige 2011–2014.

Huvialad: golf, nuputamisülesanded.

Allikad: riigikogu.ee, äriregister.