N, 2.02.2023

ÜLEVAADE ⟩ Trump seab Bidenile viimaseid püüniseid

Merili Arjakas
, toimetaja
Trump seab Bidenile viimaseid püüniseid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 11
Huthid võtsid USA otsuse neid terrorirühmituseks kuulutada vastu raevukalt. Lahkuva Donald Trumpi administratsiooni otsus seab keerulisse olukorda ka Joe Bideni. 
Huthid võtsid USA otsuse neid terrorirühmituseks kuulutada vastu raevukalt. Lahkuva Donald Trumpi administratsiooni otsus seab keerulisse olukorda ka Joe Bideni. Foto: Hani Mohammed/AP/Scanpix
  • Pompeo: USA oli kehtestanud piirangud kontaktidele Taiwaniga Pekingi meeleheaks
  • Jeemeni huthide määramine terrorirühmituseks süvendab humanitaarkriisi
  • Kuuba puhul keerati tagasi Obama-aegne suhete soojenemine
  • Bideni tiim peaks leidma õigustusi Trumpi viimase minuti avalduste muutmiseks

President Donald Trumpi valitsus on viimastel võimupäevadel teinud mitmeid viimase minuti otsuseid, et kinnistada oma välispoliitilist pärandit ja kitsendada mänguvälja ametisse astuva presidendi Joe Bideni jaoks.

Eile ütles USA välisminister Mike Pompeo, et Hiina korraldab islamiusuliste uiguuride vastu genotsiidi. Jaanuari jooksul tühistas Pompeo aastakümneid kestnud piirangud USA ja Taiwani ametlikele kontaktidele. Samuti nimetas ta Jeemeni huthid terrorirühmituseks ning Kuuba terrorismi toetavaks riigiks.

Washingtonis asuva Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse teadur Anthony Cordesman kirjeldas, et see on Trumpi administratsiooni viis lahkuda paugu, mitte piiksuga. Biden ja tema välissuhete tiim võivad leida küll kõrvalteid, kuidas viimastest teadaannetest mööda vaadata, ent see oleks diplomaatiliselt keeruline.

USA välisminister Mike Pompeo tegi mitmeid viimase minuti avaldusi, mis piiravad Joe Bideni valikuid. 
USA välisminister Mike Pompeo tegi mitmeid viimase minuti avaldusi, mis piiravad Joe Bideni valikuid. Foto: Jonathan Ernst/reuters/Scanpix

Näiteks Jeemenit puudutavas arutelus võib opositsioon Bideni administratsiooni süüdistada terroristide kohtlemises siidkinnastega, kui nad tahaksid muuta otsust huthid terrorirühmituseks kuulutada. «Või igal hetkel, kui Taiwani ametnikud tahavad Ühendriikidega rääkida, saavad Taiwani toetajad tuua välja asjaolu, et eelmine valitsus võttis sellise seisukoha,» ütles ekspert Foreign Policyle.

USA läheneb Taiwanile Hiina kiuste

Pompeo teatas 9. jaanuaril, et kavatseb tühistada kõik välisministeeriumi kehtestatud piirangud USA diplomaatide ja sõjaväelaste kontaktidele Taiwaniga. Tema sõnul võeti need kunagi vastu taotlusega olla meele järgi Pekingi kommunistlikule režiimile ning nad ei kavatse enam sellele alluda.

Seejärel pidi USA suursaadik ÜROs Kelly Craft Taiwani ametlikult külastama ning kohtuma presidendi Tsai Ing-weniga. Reisi eelõhtul need plaanid tühistati, põhjendades uut otsust presidendi vahetumisega. Täpsemaid selgitusi USA välisministeerium ei andnud.

Trump murdis seniseid tavasid juba 2016. aastal, kui pidas maha esimese ametisse astuva presidendina Taiwani riigijuhi Tsai Ing-weniga (keskel) ametliku telefonivestluse. 
Trump murdis seniseid tavasid juba 2016. aastal, kui pidas maha esimese ametisse astuva presidendina Taiwani riigijuhi Tsai Ing-weniga (keskel) ametliku telefonivestluse. Foto: Ritchie B. Tongo/epa/scanpix

Bideni meeskond on avaldanud kahetsust, et Trump teeb oma viimastel ametipäevadel tähtsaid poliitilisi otsuseid. Samuti väljendas halvakspanu Hiina Rahvavabariik, kes arvatavalt proovis kulisside taga sekkuda, et reis ära jätta. Selle asemel pidasid Craft ja Tsai virtuaalkohtumise.

Hiina suhted on viimaste aastate jooksul teravnenud nii Ühendriikide kui ka Taiwaniga. Peking on vastu Taiwani diplomaatilisele tunnustamisele ükskõik mis kujul.

Samal ajal on USA lähenenud Taiwanile, suurendades relvamüüki saareterritooriumile ning saates Hiina hoiatustest hoolimata oma esindajaid Taipeisse.

Kuigi Bidenilt oodatakse pehmemat lähenemist Hiinale, ei hakka ta ilmselt Ühendriikide üldist kurssi muutma. Praeguseks on nii demokraatide kui ka vabariiklaste seas kujunenud veendumus, et Hiina mõjusfääri laiendamisele ei saa läbi sõrmede vaadata.

Tüli keskmesse võib tõusta ka Hongkong, kus Mandri-Hiina hakkas eelmisel aastal protestimeeleavalduste tõttu kruve kinni keerama. Biden on senisele USA valitsusele teravalt ette heitnud nõrka vastust Hongkongi vabaduste piiramisele.

Löök huthidele sihtis Iraani ja Bidenit

Erinevalt Trumpist sooviks Biden suhteid parandada Iraaniga ning naasta tuumaleppe juurde, mille sõlmis president Barack Obama 2015. aastal. Tema hinnangul on Trumpi tuumaleppest lahkumine ning täiendavad sanktsioonid Iraani vastu ainult süvendanud islamivabariigi tahtmist tuumarelv välja töötada.

Iraan katsub kindlustada oma positsiooni šiiamoslemite eestkõnelejana. Eriti teravalt on Lähis-Ida riikide huvid põrkunud Jeemeni kodusõjas, mida nähakse kui varisõda Iraani ja Ühendriikide liitlase Saudi Araabia vahel. Iraan on huthi mässulisi toetanud nii relvastuse kui ka rahastusega, samuti süüdistab Saudi Araabia Iraani oma naftarajatiste ründamises.

10. jaanuaril teatas Pompeo, et nad kavatsevad kanda huthid terrorirühmituste nimekirja. «Selle eesmärk on võtta nad vastutusele terroriaktide, muu hulgas ülepiiri rünnakute eest, mis on ohustanud tsiviilelanikkonda, taristut ja laevandust,» põhjendas välisminister.

Eesmärk on võtta huthid vastutusele terroriaktide, muu hulgas ülepiiri rünnakute eest, mis on ohustanud tsiviilelanikkonda, taristut ja laevandust.

USA välisminister Mike Pompeo

Huthid taunisid USA sammu ning ütlesid, et neil on õigus sellele vastata.

Väliskomisjoni demokraadist senaator Chris Murphy argumenteeris, et uus otsus võib vee peale tõmmata niigi ebakindlatele rahuläbirääkimistele huthide ja rahvusvaheliselt tunnustatud Jeemeni valitsuse vahel.

ÜRO ametnike hinnangul võib samm süvendada maailma kõige raskemaks humanitaarkriisiks peetavat olukorda riigis, mis on viimased kuus aastat olnud kodusõja keerises. Humanitaarorganisatsioonid, mis tarnivad Jeemeni tsiviilelanikele toitu ja ravimeid, heitsid USA-le ette, et nüüd on neil märksa keerulisem huthide kontrollitavatel aladel tegutseda.

Humanitaarorganisatsiooni Oxfam America aktivist Scott Paul ütles, et lahkuva administratsiooni otsus toob iga päev kaasa rohkem kannatusi Jeemeni kõige haavatavamatele perekondadele. Ta kutsus üles Bidenit otsust kohe tagasi võtma, lisades, et seekord ei saa lubadus tegutseda esimesel päeval jääda ainult sõnakõlksuks, sest inimeste elud on kaalul.

See ei ole tulevasele välisministrile Antony Blinkenile lihtne, sest otsuse õigustamiseks peaks ta tõestama, et Jeemeni mässulised või Kuuba on oma käitumist muutnud. Vastasel korral kritiseeriksid Blinkenit ja Bidenit vabariiklastest Kongressi liikmed.

Pompeo pööras tagasi Obama otsuse

Kuuba eemaldati terrorismi toetavate riikide nimekirjast 2015. aastal president Barack Obama otsusega. See oli osa suhete parandamise kampaaniast, mille raames edendati kommertslennundust, taasavati saatkonnad ning president Obama külastas Kuubat.

USA president Barack Obama ja Kuuba president Raúl Castro ajaloolisel kohtumisel 2016. aastal Havannas. 
USA president Barack Obama ja Kuuba president Raúl Castro ajaloolisel kohtumisel 2016. aastal Havannas. Foto: Nicholas Kamm/afp/scanpix

Bideni meeskond lootis koostöö edendamisega edasi minna sealt, kuhu nad Obama ajal jäid. Samuti plaanis Biden lubada Kuuba päritolu ameeriklastel kodumaa külastamist ning oma perekonnaliikmetele raha saatmist.

Nüüdne Donald Trumpi otsus Kuuba taas terrorismi toetavate riikide nimekirja kanda heidab Bidenile kaikaid kodaratesse, sest Kuuba tõsteti samasse kategooriasse selliste riikidega nagu Põhja-Korea ja Iraan. Määratlus karistab inimesi ja riike teatud kaubandussuhete eest, näiteks keelab julgeolekuga seotud kaupade ekspordi ja müügi ning piirab USA välisabi andmist.

«Selle otsusega võtame me taas Kuuba valitsuse vastutusele ja saadame selge sõnumi: [peasekretär Raúl] Castro režiim peab lõpetama oma toetuse rahvusvahelisele terrorismile ja USA õigusmõistmise õõnestamise,» põhjendas Pompeo.

USA tõi otsuse põhjendusena välja, et Kuuba pakub peavarju mitmele USA seaduse eest põgenenud inimesele. Foreign Policy andmetel viitasid välisministeeriumi ametnikud ka Kuuba toetusele Venezuela riigijuhile Nicolás Madurole, keda USA riigipeana ei tunnusta. Ka tõi USA välisministeerium mullu mais Kuuba esile kui riigi, mis ei tee USAga terrorismivastastes programmides koostööd.

Kuuba välisminister Bruno Rodríguez nimetas USA otsust silmakirjalikuks ja küüniliseks.

Blinken lubab liitlassuhted korda teha

Antony Blinken
Antony Blinken Foto: JOSHUA ROBERTS/Reuters/Scanpix

​Senati kuulamiseks valmistunud välisministri kandidaadi Antony Blinkeni (pildil) sõnul suudavad Ühendriigid tõusvat Hiinat tõrjuda ja liitlassuhteid tugevdada, jätkates globaalse suurvõimuna. Ka lubab Blinken anda uue hingamise koostööle sellistes valdkondades nagu Covid-19 ja kliimamuutustevastane võitlus.

«Me suudame Hiinat tõrjuda ja tuletada maailmale meelde, et rahva valitsus rahva huvides suudab oma rahvale tulemusi tuua,» parafraseeris ta Abraham Lincolni sõnu. «Mitte ühelegi neist suurtest väljakutsetest, millega me silmitsi seisame, ei saa ükski riik üksi vastu minna. Isegi mitte nii võimas riik kui USA,» ütles Blinken.

Tugevate liitlassuhetega on USA Blinkeni sõnul palju paremas olukorras, et võidelda Venemaa, Iraani ja Põhja-Korea ohtude vastu ning seista demokraatia ja inimõiguste eest.

​Eeldatavasti kiidab senat 58-aastase Blinkeni ametisse nimetamise heaks, ehkki vabariiklased on lubanud teda kõvasti survestada seoses konsultanditööga, mida ta on teinud pärast Barack Obama valitsusest lahkumist neli aastat tagasi.

Täna presidendiametisse astuv Joe Biden on lubanud mitmed Donald Trumpi kõige lõhestavamad sammud kiiresti ümber pöörata. Ta on tõotanud naasta Pariisi kliimaleppesse ja Maailma Terviseorganisatsiooni ning lõpetada Ladina-Ameerika asüülitaotlejate laste lahutamise oma peredest. ​Biden on silmitsi ka strateegilise ründerelvastuse piiramise leppe START kehtivuse aegumisega veebruaris. Tegemist on viimase veel jõus oleva Venemaaga sõlmitud relvastusleppega. Trump püüdis edutult saavutada uut START-lepet, millesse oleks kaasatud ka Hiina.

Märksõnad
Tagasi üles