Juhtkiri ⟩ Teha Ameerika jälle suureks

  • Presidendi inauguratsioon on tavaliselt rõõmus sündmus
  • Karmid turvameetmed inauguratsiooni ajal annavad tunnistust, et USA on lõhki
  • Demokraatliku maailma huvides on, et lõhed USAs väheneksid
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Täna ametisse astuva USA 46. presidendi Joe Bideni ees seisavad määratud ülesanded. Seda nii sise- kui ka välispoliitika vallas.

Presidendi inauguratsioon on tavaliselt rõõmus sündmus. Kuid mitte täna – rünnak Kapitooliumile sundis rakendama turvameetmeid, mille tulemusena on Washingtonis rohkem vägesid kui USA-l Afganistanis ja Iraagis kokku. Näiteks Pennsylvania avenüü – seal asuvad nii Valge Maja kui ka Kapitoolium – läheduses elavad inimesed ei pääse kodunt välja ega saa isegi toitu koju tellida.

Karmid turvameetmed inauguratsiooni ajal annavad tunnistust sellest, et USA on lõhki. Kas ka lootusetult, seda peabki näitama Bideni ametiaeg.

Eesti ja loomulikult ka ülejäänud demokraatliku maailma huvides on, et lõhed USAs väheneksid. «Teha Ameerika jälle suureks» peakski olema Bideni administratsiooni juhtmõte, kuid mitte nii, nagu rääkis sellest Bideni eelkäija Donald Trump.

«Taas suur Ameerika» peaks tähendama kohta, kus kõigil ameeriklastel oleks hea elada. Ning riiki, mida demokraatlik maailm peab oma juhiks. Tuleb taastada usaldus nii ameeriklaste kui ka USA liitaste seas. Pealegi peab Bideni administratsioon panema piiri koroonapandeemiale, mis on nõudnud paljude ameeriklaste elu ja räsinud nende majandust.

Ei maksa unustada sedagi, et umbes 74 miljonit ameeriklast hääletas Trumpi poolt. Nende ignoreerimine oleks viga. Biden peab kodurahu huvides järgima mõõdukamat joont.

Eeldatavasti pole uues valitsuses ministreid, kes oma sõnavõttudega meie liitlassuhteid kahjustavad.

7

Sest katkine USA ei ärataks liitlaste usaldust ja tõmbaks veelgi rohkem käima Hiina, Venemaa, Iraani ja Põhja-Korea. Nõrgenenud transatlantilised sidemed on pannud paljud Euroopa liitlased rääkima vajadusest suhelda tihedamalt Hiina ja Venemaaga. Eestile sellised arengud head ei tähendaks.

Biden on lubanud taastada USA osaluse Pariisi kliimaleppes, missugune plaan annab tunnistust sellest, et USA kavatseb mängida rahvusvaheliste reeglite järgi. Just rahvusvaheliste reeglite järgi toimiv maailm, mitte džungel, on tagatis, et Eesti ja Eesti-sugused väikeriigid võivad end rahvusvaheliste suhete süsteemis kindlalt tunda.

Kõik ei sõltu muidugi Bidenist. Koroonapandeemia levik näitas ilmekalt, et võime teha igasuguseid plaane, kuid tavaline elurütm võib sellegipoolest täielikult seiskuda.

Rahvusvahelistes suhetes aga on oluline osa ka mujal maailmas toimuval. Bundestagi selleaastased valimised annavad Saksamaale uue juhi ja lõpeb transatlantiliste suhete toetaja Angela Merkeli ajastu. Kuidas hakkab käituma Saksamaa juhtimisel toimiv Euroopa Liit suhetes USAga, on paljuski lahtine.

Oma erisuhet USAga loodab arendada Brexiti-järgne Ühendkuningriik. Ning kindlasti on nii Hiinal kui ka Venemaa varuks mõni trikk, millega Bideni administratsiooni proovile panna.

Seega ei tasu oodata Bideni inauguratsiooni ja sellele järgnevat aega, pea pilvedes. Vaheküsimus on, kas Eesti saab ka ise midagi oma positsiooni parandamiseks ära teha. Ikka saab – võib eeldada, et uues valitsuses pole ministreid, kes oma sõnavõttudega meie liitlassuhteid kahjustavad. Mõistagi jääb suur roll ka meie diplomaatiale.

Seotud lood
19.01.2021 21.01.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto