E, 23.05.2022

Eesti mees, kes lendas parun Münchhausenina tuumapommil

Marek Strandberg
, tehnoloogiatoimetaja
Eesti mees, kes lendas parun Münchhausenina tuumapommil
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Viido Polikarpus 2018. aasta suvel Sõmerpalu päikeseelektrijaama juures.
Viido Polikarpus 2018. aasta suvel Sõmerpalu päikeseelektrijaama juures. Foto: Erakogu

Kuuekümnendad võeti maailmas vastu suure tuumavaimustusega – tuumarelvad tasakaalustasid külma sõja pingelisi olusid, tuumaenergial plaaniti aga liikuma panna nii lennukeid, ronge kui laevu. Laevad liiguvad aatomireaktoreil tänaseni.

Tuumarelvastust täiendati ning riigid, kes vähegi suutsid, ehitasid ja katsetasid üksteise võidu tuumarelvi. Neist kõige suuremaks osutus Nõukogude Liidu loodud ja Novaja Zemlja kohal katsetatud Tsaar-pommiks nimetatud termotuumarelv, mis lõhati nelja kilomeetri kõrgusel saare läänepoolsel küljel oleva Kuivnina (Сухои нос) poolsaare kohal.

Pommi lõhkejõuks oli 58 miljonit tonni trotüülekvivalenti ja sellest suuremat pauku pole ka enam korraldatud. Pommide tehnoloogiaalane uuendus seisnes selles, et näidati, et 27 tonni kaaluvas lõhkeseadeldises saab kasutada mitmeastmelisena korraldatud termotuumaplahvatusi.

Tuumarelvi ehitati isegi meie naaberriigis Rootsis. 1945. aastal alustatud tuumarelvaprogramm oli 1950. aastateks jõudnud niikaugele, et kaaluti maa-aluseid katsetusi. Samal aastal keelas Rootsi parlament tuumarelvade arendamise, aga see otsus tehti ulatuslike reservatsioonidega ning hiljem on näidatud, et 1965. aastaks oli jõutud oma kuninglikust tuumapommist vaid kuue kuu kaugusele. Oleks sellele plaanile antud roheline tuli, olnuks Rootsi võimeline ehitama veel kaks pommi.

Tuumasõjaks oli väga palju stsenaariume. Ühendkuningriigi strateegia oli lennukitega tuumarelva vaenlase territooriumile toimetamine – selleks olid loodud ka lennukid Victor ja Vulcan.

Üks omapärasemaid programme hõlmas rööbiti nii Nõukogude Liidus kui Ameerika Ühendriikides nn kohvertuumapommide arendamist. Viimaste aastate jooksul on Ameerika Ühendriikide taktikaliste tuumalõhkeseadeldiste kohta ka ametlikke teateid laekunud. Nõukogude Liidus harrastatud kohvertuumarelvade programmi katab jätkuvalt saladuseloor. Küll arvatakse, et valmis ehitatud relvad on kas kaotsi läinud või on neid muudesse riikidesse «ootele istutatud».

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Tehnika
Maailm
Arvamus
Fookus
Kultuur
Sport
Tartu Postimees
Tagasi üles