Rahvaarv suureneb, sündide arv kahaneb

Eesti on olnud juba kuus aastat sisserännuriik, kus positiivne rändesaldo on küündinud mõnel aastal 5000 inimese lähedale. Eelmisel aastal oli see arv kaks korda väiksem, sest liikumisvõimalusi oli vähem. FOTO: Eero Vabamägi

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2021 Eesti rahvaarv 1 329 460, mis on 480 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 2590, positiivne rändesaldo suurendas seda aga 3070 inimese võrra. 2020. aastal saabus Eestisse registreeritud rändeandmetel 10 390 ja siit lahkus välismaale elama 7320 inimest.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Rahvastikuteadlane Allan Puur ei ole veel jõudnud kogu andmestikku põhjalikult analüüsida, kuid ta vaatas lähemalt, miks oli sündimus eelmisel aastal 1000 võrra vähenenud. Teda huvitas, kas inimesed korrigeerisid märtsis alanud koroonaaja tõttu oma käitumist aasta sees sedavõrd, et aasta lõpul mõjutas see ka sündide arvu, kuid nii see ei olnud.

«Kui vaadata kuude lõikes neid arve, siis on näha, et sündide vähenemistendents algab pihta juba varasemast perioodist,» selgitas Puur. Näiteks tõi ta välja, et 2020. veebruaris oli vähem sünde kui 2019. aasta veebruaris, sama lugu oli märtsis, aprillis ja järgmistel kuudel. Samuti ei näidanud aasta teise poole sündide tase, et koroona oleks midagi muutnud.

19.01.2021 21.01.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto