N, 9.02.2023

Raivo Laanemaa: eestimaist sealiha varsti enam pole

Raivo Laanemaa
, Eesti Tõusigade Aretusühistu juhataja
Raivo Laanemaa: eestimaist sealiha varsti enam pole
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 14
Sellist hinda naljalt enam ei näe. Koroonaepideemia algusest on sealiha hind langenud 44 protsenti
Sellist hinda naljalt enam ei näe. Koroonaepideemia algusest on sealiha hind langenud 44 protsenti Foto: Mailiis Ollino

Toidujulgeolek pole muust julgeolekust vähemtähtis – siin peab valitsus tootjatele appi tulema, kirjutab Eesti Tõusigade Aretusühistu juhataja Raivo Laanemaa.

Euroopa Liidu sealiha hind on koroonaepideemia algusest langenud 44 protsenti ning vabalanguse tõttu jõudnud viimase 20 aasta madalaimale tasemele. Põhjus on selles, et sigade Aafrika katk jõudis eelmisel aastal Saksamaale, mille peale Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea lõpetasid päevapealt Saksa sealiha impordi. Alles jäi tohutu kogus liha Euroopa Liidu siseturule. Ka oli koroona tabanud mitmeid suuri Saksa tapamaju, mistõttu peatati seal mõneks ajaks sigade tapmine ning sealiha ülejääk suurenes Euroopa Liidus veelgi.

Kõige selle tulemusel maksab sealiha Euroopa Liidu eeskujuriigis Saksamaal kõigest 1,19 eurot kilo. Saksa sealiha hind on kujunenud baashinnaks ka neile riikidele, kes ei suuda kohapealset tarbimist ise täita. Paraku kuulub nende hulka ka Eesti.

Tapamaja maksab seakasvatajatele küll Saksa hinda, kuid erineva metoodika järgi: Saksa seakasvataja saab raha 100 kg puhul 79 kg liha eest, Eesti oma ainult 72 kg eest. Vahe on 10 eurot sea kohta. See on suur vahe, arvestades seakasvatuse olulist toodangumahtu.

Eesti seakasvatajate kahjum on juba mõnda aega üle veerandi käibest. Üks Eesti siga toodetakse keskmiselt 133 euroga ning müüakse 95ga. Selline tootmine ei ole jätkusuutlik. On kuude küsimus, mil Eesti seakasvatus sureb välja ning toob kaasa massilise seakasvatajate pankrotilaine. Kui keeratud on viimane vint, anname farmid riigile üle, sest sead ei saa nälga jääda, kuigi seakasvatajad juba on jäänud.

Märksõnad
Tagasi üles