ÜLEVAADE. Valget laeva Hiinast ei saabunud

Esimene kaubarong, mis tegi 2014. aastal reisi Wuhanist Lyoni läbi Kasahstani, Venemaa, Valgevene, Poola ja Saksamaa.  FOTO: Konrad K./SIPA/Scanpix

Hiina majanduslik ja geopoliitiline kohalolu kolmes endises liiduvabariigis on kasvanud, kuid mitte piisavalt, et konkureerida ELi ja Venemaaga.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Viimaste aastate majandussidemete tihenemine Hiinaga peegeldub Ukraina, Valgevene ja Moldova statistikas. Ukraina suurim kaubanduspartner riigina on alates 2019. aastast Hiina. Pekingi uue Siiditee projekti raames on Valgevene raudteetransiit aastatel 2011–2018 kasvanud 130 korda. Hiina ka ka suurim Moldova veini importija.

Hiina on regioonis ELi ja Venemaa kõrval uus tegija. Pekingi majanduslikud suhted kolme riigiga on nii palju kasvanud, et Hiinat peetakse ekslikult globaalset konteksti arvestamata ELi ja Venemaa strateegiliseks konkurendiks piirkonnas, kirjutavad Carnegie mõttekoja analüütikud Maksim Samorukov ja Temur Umarov.

22.01.2021 25.01.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto