Juhtkiri: usaldus loeb

  • Tervishoiutöötajate hulgas on inimesi, kes ei usalda vaktsiine
  • Riigil puudub kommunikatsioonistrateegia elanikega rääkimiseks
  • Usalduse puudumine seab ohtu vaktsineerimisprotsessi
Päeva karikatuur. FOTO: Urmas Nemvalts

Vaktsineerimine ja võitlus koroonapandeemiaga laiemalt ei ole mäng. Selle õnnestumise eest peavad vastutama konkreetsed inimesed. Nii vaktsiinide tarnekiiruse, kommunikatsioonistrateegia kui ka paljude muude detailide eest. Sest vaktsineerimise kiirusest sõltub ju ka Eesti majanduse käekäik – see aga tähendab, et põhimõtteliselt vastutatakse miljonite eurode eest.

Eesti vaktsineerimisprotsessis näib olevat kujunenud võtmesõnaks «usaldus». Usaldus oma riigi, vaktsiinide ja tervishoiutöötajate vastu.

Ehkki Eestis on vaktsineeritud üle 24 000 inimese ja Eesti pole Euroopa Liidu keskmisega võrreldes ka vaktsineerimise puhul sabas sörkijate hulgas, tekib ikkagi hulk küsimusi, millele vastuse leidmisest sõltub ülima tõenäosusega aeg, mil saame taas ilma koroonahirmuta elu elada.

Ehmatav on olukord vaktsineerimise eesliinil olevate tervishoiutöötajate hulgas, kellest kõik ei usalda vaktsiine.

Lisatagu veel paljude elanike umbusk vaktsiinide vastu ja pilt muutubki keerulisemaks. Jõumeetodiga vaktsineerimine pole muidugi õige ja vaktsineerimise vabatahtlikkus tundub ainumõeldav tee. Kuid tee selle vabatahtlikkuseni ei paista olevat läbi mõeldud: riigil puudub kommunikatsioonistrateegia elanikega rääkimiseks.

Alati saab öelda, et tõejärgsel ajastul ongi keeruline panna inimesi käituma mingisuguse kindla tõe alusel. Ent pingutada selle nimel tuleks ikkagi: kui enne praeguse valitsuse kukkumist oli põhiteemaks abielureferendum, siis pole imestada, et muudele teemadele jagus vähem tähelepanu. Koroona oli justkui kuskil taustal.

Miks peaksid inimesed uskuma valitsusest tulevaid sõnumeid vaktsiini kohta, kui sellesama valitsuse ühele koalitsioonipartnerile on esitatud kahtlustus korruptsioonis?

3

Ega praegugi, uue valitsuse ametisse astudes pole pilt helgem. Miks peaksid inimesed uskuma valitsusest tulevaid sõnumeid vaktsiini kohta, kui sellesama valitsuse ühele koalitsioonipartnerile on esitatud kahtlustus korruptsioonis? Juhtum, kus Valga haigla juht tõi vaktsineerimisjärjekorras ettepoole oma tuttavad, ei ärata samuti usaldust.

Usalduse puudumine paneb löögi alla vaktsineerimisprotsessi plaanid. On ilus plaan alustada riskirühmade vaktsineerimist veebruarist ja lõpetada see tegevus maiks. Kuid kui ikkagi pääsevad enne vaktsineerima kellegi sõbrad ja kui tervishoiutöötajate endi hulgas valitsevad erimeelsused, kas ja kuidas vaktsiinid töötavad, siis ei sisalda see just kindlust, et plaanid ka teoks saavad.

Meenutagem, et üldiseks eesmärgiks peaks olema 50 protsendi Eesti elanike vaktsineerimine. Millal siis kavatsetakse selle eesmärgini jõuda? Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse oli eilses intervjuus Postimehele väga lootusrikas, viidates aastatagusele kogemusele mais-juunis, mil viirus Eestis taandus ja suvi pakkus meile hingetõmbeaega. Ent paljudes riikides viirus suvel ei taandunud ja maskivabadusest polnud juttugi.

Päris mustades värvides ei saa olukorda muidugi näha: jaanuarikuu küsitlus näitas, et vaktsineerimist soovib 63 protsenti elanikest, kellest 32 protsenti on otsuses kindel ning 31 protsenti pole veel enda jaoks lõplikku otsust langetanud. Ent tavalised elanikud tulevad alles pärast riskirühmi. Mis juhtub enne, see paistab olevat miljoni dollari küsimus.

Seotud lood
22.01.2021 25.01.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto