HARIDUS JA TEADUS ⟩ Irene Käosaar: ühtne Eesti kool tugevdab eesti keele elujõudu

Irene Käosaar FOTO: Sander Ilvest

Eesti keele õpetamine ei saa olla omaette eesmärk, see on osa õppeprotsessist ning seotud kogu õpikeskkonna ja õpetamisega laiemalt. Samuti ei tohi unustada, et tegu pole lihtsalt ühe võõrkeelega teiste seas, vaid riigikeelega, kirjutab Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eesti keele õppimisest ja eestikeelsest õppest rääkides on enim keskendutud alus- ja põhiharidusele, mis on ka õige. Tulemusi mõõdame aga nende inimeste pealt, kes läbisid alus- ja põhihariduse kümme või enam aastat tagasi. Just neid vaadates kujunevad hinnangud, kas keeleõpe ja lõimumine on olnud edukas.

Enamik Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele õppijatest on täiskasvanud, kes on sündinud Eestis ja siin terve elu elanud. Uuringud ja igapäevakogemus näitavad, et veel kümme aastat tagasi oli eesti keele õppimise peamine motivatsioon tööturul hakkama saamine, nüüd on aina enam inimesi, kes tahavad olla aktiivsed sotsiaalses ja ühiskondlikus elus ning olla osa Eestist. Nende endi hinnang oma keeleoskusele on sageli madal ja eesti keeles rääkimise hirm suur ning see toob kaasa tagasihoidlikud ambitsioonid töö- ja ühiskondlikus elus.

23.01.2021 26.01.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto