Koroonaajal üksi jäetud: inimesed, kes numbri alla ei mahu

Koroonaepideemia tõttu töö kaotanud endine catering’i- teenindaja Monika Lestberg. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kuigi koroonakriis algas meil kõigil ühel ajal, 12. märtsil, kui valitsus kuulutas välja eriolukorra, hakkas sealt edasi aeg kulgema erinevalt, sõltuvalt sellest, kuidas kriisile reageerisid majandusharude turud, aga ka sellest, millistesse Exceli tabeli lahtritesse olid märgitud ettevõtete tegevusalad.

Paraku leidus palju neid ettevõtjaid, kes jäid ilma turust ja tulust, kuid samas ei klassifitseerunud ka abivajajatena ühegi meetme ega fondi tugiraamistikku. Mõni neist on endiselt optimistlik, kuid keegi ei tea, mis edasi saab.

Vabakutseline catering’i-teenindaja Monika Lestberg ütles, et kuigi tema neli kuud varem loodud ettevõte jäi nagu noaga lõigatult ilma kõigist tellimustest, tal siiski alguses vedas. Ettevõte tuge ei saanud, kuid aktiivse naiskodukaitsjana sai Monika osaleda Kaitseliidu piirivalvemissioonil Lõuna-Eestis.

«Esimesed kaks kuud olid väga ilusad, sest kevad Võrumaal – selle vastu ei saa miski! Sain ka kogemusi juurde. Pealegi ei ole öised vahetused catering’i- inimesele mingi probleem!» kirjeldas Monika koroonaajastu algust. Kuid maikuus tagasi tulles nägi ta, et turg pole ikka veel avanenud, sest inimesed pidusid eriti ei pidanud. Ta nentis: «Siis tuli minu jaoks see must auk, masendus tuli peale.»