Bruno Tombergi panus Eesti tarbekunsti ja disaini on hindamatu

In memoriam

Bruno Tomberg

29. märts 1925 – 25. jaanuar 2021

Esmaspäeval lahkus 95-aastaselt üks Eesti disaini olulisemaid kujundajaid ja suunajaid Bruno Tomberg.

Üks tema suurimaid rolle oli siinsele disainiharidusele aluse panemine 1966. aastal, kui riiklikus kunstiinstituudis (praegune EKA) avati tööstuskunsti eriala.

Eriala õppe ja keskme moodustas Tombergi välja töötatud arhitektoonika programm. See rajanes 20. sajandi varase modernismi praktikute ja teoreetikute meetodeil.

Kunstide süntees, erialaülesus, teooria ja praktika liit olid need põhimõtted, mida Tomberg respekteeris.

Kateedri üldine ideoloogia oli lahendada disaini abil sotsiaalseid probleeme, täiustada tehiskeskkonda, põhimõtteline loobumine traditsioonilistest lahendustest ja suunatus tulevikku. Tomberg kutsus üles disaini mõistmisel mitte sulguma kitsalt erialalisse tööstusliku esemetootmisega piirduvasse ummikusse, vaid kujutlema, et disain väljendab mõtte- ja elulaadi.

Tomberg nägi, et disain peaks olema sotsiaalne, tegelema globaalsete probleemidega, nagu saastatus, lõhe kolmandate ja arenenud riikide vahel jms. Üks tema juhtpõhimõtteid oli disaineri vastutus, n-ö eetiline kreedo.

See, millega disainiüliõpilasi algusest peale laeti, oli ühelt poolt rahulolematus kehtivate lahendustega, vajadus sekkuda ning teisalt eneseusk ja teadmine, et disaini abil on võimalik sotsiaalseid probleeme lahendada. Disainikoolidest oli peamine eeskuju Bauhaus: köitis nii selle õpetamissüsteem kui ka tausta­ideestik.

1969. aastal Bruno Tombergi algatatud näitustesari «Ruum ja vorm» oli Nõukogude Eestis midagi erakordset. Väljapanekutel puudus kommertslik eesmärk ning nõnda tegelesid disainerid näitusel vaba vormimängu ja eksperimentaalsete keskkondade loomisega.

1970. aastate väljapanekutel esitati esimesi plastist mööblitükke, itaaliapäraseid artistlikke ja funktsioonilt otsingulisi vorme, publikut jahmatanud noortepärast popesteetikat, mille suurtootmised väga vaevaliselt alles 1980. aastateks üle võtsid. Autoritest paistsid silma sellised sisearhitektuuri taustaga tegelased nagu Virve Aunre, Maile Grünberg, Helle Gans, Juta Lember.

Ka Tombergi isiklik loominguline pagas on ulatuslik ja uhke. Lõpetanud Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi 1950. aastal ruumikujundajana, tegi ta kaasa Üleliidulise Põllumajandusnäituse Eesti paviljoni kujundusmeeskonnas aastatel 1951–54, kavandas 1952. aastal klaveri Moskva Kremli Georgi saali.

1957. aastal valmis tema kujundatuna Kuku klubi interjöör, järgmisel aastal hotelli Palace, Tallinna Moemaja ja Pärnu sanatooriumi ruumid.

Kuku klubi interjöör, 1957. FOTO: Edtm FOTO: EDTM
Kuku klubi interjöör, 1957. FOTO: EDTM
Bruno Tomberg. Nahkalbum. 1966. FOTO: Etdm FOTO: ETDM

Ta oli ka mitmete näitusekujunduste autor. Tema juhtimisel valmis 1965. aastal ENSV kunsti ülevaatenäitus Moskvas, 1984. aastal kujundas ta mahuka eesti rahvakunsti näituse Tallinna Kunstihoones.

Lisaks on ta olnud üks väheseid väga mitmekülgseid autoreid, kavandades nii tekstiile, mille lähtekohaks on olnud Egiptuse ja Kreeka reisid, nahkalbumeid, valgusteid kui ka mööblit. Tema disainitud lahendusi võib leida almanahhist «Kunst ja kodu», mille kolleegiumi liige ta aastaid oli.

Elektrikütteradiaator Voltale, 1974. FOTO: ETDM

Üks väheseid tööstustoodangu näiteid on elektriline õli­radiaator tehasele Volta aastast 1974.

Seotud lood
25.01.2021 27.01.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto