Digiteeriti 172 000 lehekülge Eesti heliloojate originaalkäsikirju

Veljo Tormis, «Laule meeskoorile», ­partituur. FOTO: Eesti Rahvusraamatukogu

Rahvusraamatukogu ja SA Eesti Muusikafondi koostöös digiteeriti arvestatav osa Eesti Muusikafondi noodikogust, mis on üks suurimaid Eesti heliloojate originaalnootide kogusid.

Sellega lisandus Eesti Muusika Infokeskuse käsikirjade andmebaasi 166 422 lehekülge Eesti heliloojate teoste digiteeritud käsikirju ja käsikirjalisi koopiaid. Digiteeritud käsikirjade seas on näiteks nii Gustav Ernesaksa, Heino Elleri, Veljo Tormise kui ka enamiku teiste Eesti heliloojate teoseid.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskuse juhataja Signe Tõnissoni sõnul on ääretult oluline, et Eesti kultuuri-, teadus- ja muu infopärand, mis on praegu veel vaid paberil kättesaadav, oleks tulevikus kõikidele Eesti ja miks ka mitte maailma inimestele ligipääsetav ka digitaalselt.

Eesti Muusika Infokeskuse direktor Evi Arujärv rõhutab, et selle projekti suur väärtus on selles, et võimaldab veel rohkem Eesti heliloojate teoseid kogu maailmas kättesaadavaks teha: «Eesti Muusika Infokeskuse käsikirjade andmebaas on inglise keeles kättesaadav kogu maailmas ja pakub muusikaprofessionaalidele pidevat huvi.»

25.01.2021 27.01.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto