Kuuse-kooreüraski arvukus väheneb

Kuigi viimased metsaekspertiisi andmed näitavad kuuse-kooreüraski kahjustatud puiduga ala suuremana kui varem, võib siiski rääkida putuka arvukuse vähenemisest, sest ekspertiisid võivad kajastada ka paari aasta taguseid kahjustusi. Foto: Marko Saarm

Kuuse-kooreüraskite arvukus on Keskkonnaagentuuri andmetel märkimisväärselt vähenenud, seega on loota ka metsades üraskikahjude langust.

„Kindlasti ei ole aga kuuse-kooreürask meie metsadest kuhugi kadunud ja metsaomanikel tasub olla jätkuvalt tähelepanelik ning kahjustuste avastamisel tuleks sellest teada anda,” lausus Keskkonnaameti metsaosakonna peaspetsialist Rando Omler.

Ekspertiisid näitavad ka ammust kahju

2020. aastal tehti kokku 3158 metsakaitseekspertiisi 3566 hektari suurusel alal, sellest 882 hektaril oli kahjustaja kuuse-kooreürask. Nii näitavad metsakaitseekspertiisi andmed mõnevõrra suuremat üraski levikut kui varasematel aastatel. Metsakaitseekspertiiside tulemused selgitavad kuuse-kooreüraskite levimust nii-öelda tagantjärele, näidates, mida putukas on põhjustanud. Sinna hulka satuvad ka kahjustused, mis võisid tekkida juba aasta või paar varem. Keskkonnaagentuuri hinnang kuuse-kooreüraskite arvukuse vähenemise kohta põhineb aga viimastel vaatlustulemustel.

Enim kuuse-kooreüraski tekitatud kahjustusi oli metsakaitseekspertiiside alusel Valgamaal 207 hektaril, Lääne-Virumaal 116 hektaril ja Pärnumaal 99 hektaril.