Juhtkiri ⟩ Lokk ja PÖFF kihutavad edasi

Festival on pilkastel novembriöödel kustutanud filmisõprade janu väärt linateoste järele juba 1997. aastast alates. Viimased viis aastat on see ka A-klassi filmifestivalide nimekirjas, kuhu kuulub veel vaid 14 festivali. PÖFFi ema Tiina Lokk lükkas üritusele hoo sisse ajal, mil eesti film oli omadega kriisis.

Mõeldi, kas siin on üldse mõtet filme teha ja näidata, kui me ei suuda konkureerida Hollywoodi ja teiste suurte filmitööstustega. Peaaegu veerandsada aastat hiljem pole enam küsimust – eesti filmitegijate loomingut on võinud leida nii Kuld­gloobuse kui ka Oscari nominentide seast.

A-klassi filmifestivali korraldamine tähendab pidevat trendiloomist ja piirkonna filmielu kureerimist. See õnnestus PÖFFi meeskonnal ka eelmise aasta keerulistes oludes. Mitu suurt filmifestivali jäi viiruse tõttu toimumata, väike festival ei saa maailmakaardil püsimiseks seda endale lubada.

Nii leidis eelmise aasta PÖFF aset uuenduslikus hübriidvormis, kus osa seansse toimus kinosaalides, teisi sai jälgida aga veebi vahendusel. Selline korraldus osutus edukaks ja sellest on snitti võtmas ka näiteks Berliini filmifestival. Võib ennustada, et geograafilisi piiranguid ületav festivali vorm jääb püsima ja kujundab tulevikus ka teiste suurte filmiürituste korraldust.

Ägedate inimeste tööd Eesti elu edendamisel tuleb vääriliselt hinnata. Kultuurivaldkonda, mis püsib Eestis suuresti Tiina Loki suguste võimekate inimeste entusiasmil, kummitab pidevalt alarahastuse probleem. Ainult igavesti suurest hoost ja innust võimsaid asju aga teha ei jõua. Siin on mõttekoht värskele valitsusele.

Eks alati on lihtne öelda, et andke aga riigi rahapotist siia-sinna abi. Kuid meie põhiseaduse vaimu meeles pidades on ikkagi häbi, kui eesti kultuuri püsimiseks nii palju andev laiahaardeline ja üle ilma kajastatav üritus peab igal aastal rahahädas vaevlema.

Nagu teise läinud aasta suurürituse – WRC rallietapi – korraldamisest on näha, annab väljapaistvate ettevõtmiste rahastamine riigile nii majanduslikult kui ka maineliselt mitu korda tagasi. PÖFFil on peale kultuuri edendamise samamoodi suur potentsiaal olla vedur, mis hakkab ühest otsast ka näiteks meie turismi- ja teenindussektorit kriisist välja tooma. Nii võiks seda ka ralliga samaväärselt hinnata.

Igatahes on uhke, et Eestis on suuri inimesi nagu Tiina Lokk, kes teevad ka meie väikest riiki suuremaks, tuues siia väärt kultuuri väljastpoolt ja teistpidi näidates, et ka meil on maailmale nii mõndagi pakkuda. Postimees soovib aasta kultuurivedurile siledaid rööpaid, helisevaid vilesid ja vägevaid sõite ka edaspidi!