R, 9.12.2022

Eesti lubab looduskaitsealal üliohtlikku äri ajada

Ülle Harju
, reporter
Eesti lubab looduskaitsealal üliohtlikku äri ajada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 37
Naftatanker Zaliv Amurskiy Pakri poolsaare lähedal.
Naftatanker Zaliv Amurskiy Pakri poolsaare lähedal. Foto: Eero Vabamägi
  • Nii ohtlik tegevus võib põhjustada looduskaitsealal katastroofi
  • Ärimeestele on kasulik Venemaa naftat Eesti vetes ümber pumbata

Ranniku lähedal looduskaitsealal pumbatakse ühelt laevalt teisele hiidkogustes ohtlikke naftasaadusi ja seda saab teha tasuta – hämmingus on nii looduskaitsjad, merendustöötajad kui Euroopa meresõiduohutuse ekspert.

Portaalis marinetraffic.com kaubalaevade liikumist jälginud Arvo Veskimets heitus, kui märkas 17. jaanuaril, et Pakri saarte hoiualal käib üliohtliku lasti ümberpumpamine (STS) ühelt laevalt teisele. Tankerist Zaliv Amurskiy pumbati 88 000 tonni gaasikondensaati tankerisse Sti Winnie.

24. jaanuaril saabus Zaliv Amurskiy taas sinnasamma ja algas 85 000 tonni toorbensiini (ametlik nimetus nafta, plahvatusohtlik ja mürgine vedelik) pumpamine tankerisse Alburaq.

«Teavitasin keskkonnaametit, et nii ohtlik tegevus võib põhjustada looduskaitsealal katastroofi, vastati, et kõik on seaduslik,» tähendas Arvo Veskimets, kes on olnud veeteede ameti peadirektori asetäitja, laevandusettevõtte Alfons Hakans OÜ juht ning keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja.

Teavitasin keskkonnaametit, et nii ohtlik tegevus võib põhjustada katastroofi, vastati, et kõik on seaduslik.

Merendusekspert Arvo Veskimets

Loa selliseks tegevuseks annab politsei- ja piirivalveamet, tegevus toimub kooskõlas vabariigi valitsuse määrusega nr 51 «Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord» (25.06.2020).

Veskimetsa võttis tummaks, et Jüri Ratase valitsus on võtnud vastu määruse, mis otseselt seadustab lindude ja hüljeste pesitsusalal ülikõrge keskkonnariskiga majandustegevuse, millele pole kehtestatud riski suurusest tulenevaid erinõudeid ega võeta ka keskkonnatasu.

Määruses kirjeldatud rahvusvahelised standardid puudutavad punkerdamist (laevakütuse võtmine merel väikses koguses), teises paragrahvis on nimetatud ohtlike ja kahjulike ainete käitlemiseks ka laevalt laevale ümberlaadimist, mida varasemates määrustes eraldi nimetatud polnud.

Pakri poolsaar 
Pakri poolsaar Foto: PM

«Pakri hoiualal ei olnud tegemist punkerdamisega, vaid ohtliku kauba ümberlaadimisega merel,» rääkis Veskimets. «Kõige ohutum, aga ka kõige kulukam on ümberlaadimist teha selleks rajatud terminalis (lähimad Taani väinas ja Inglismaa lähedal). Mitmetel võimalikel põhjustel (kokkuhoid sadama- ja keskkonnatasudelt jne) on kasulik vedada Venemaalt Ust-Luga sadamast toornaftat Eesti vetesse ja kaup ümber pumbata teisele tankerile.»

Määruses pole piiranguid ohtlike ainete ja nende koguste kohta ning ümberlaadimise ala valikul on aluseks vaid selle sobivus ohtliku lasti ümberlaadimiseks laevalt laevale. «On tekkinud naeruväärne olukord, kus suures koguses ohtlike ainete käitlemine toimub Pakri linnualal, mis kuulub üleeuroopalisse looduskaitsealade võrgustikku Natura 2000 ning on väga tähtis veelindude rändepeatus- ja talvitusala,» nentis Arvo Veskimets.

Mures on ka meremeeste ametiühing ja PPA

«See on täielik jama!» hindas mürgise ja ohtliku lasti kergekäelise ümberpumpamise lubamist Paldiski sadamas lootsina töötav Raul Kleinson, kes on ka Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu juhatuse liige. Sama meelt on ametiühingut juhtiv Jüri Lember.

«Riigipiiri seadus ja laevade sisemerre sisenemise kord justkui ei luba siseneda Eesti vetesse majandustegevuseks merel, kuid täitevvõim PPA näol seda siiski lubab,» märkis Raul Kleinson. «Jah, valitsuse määruses on kirjas, et see on lubatud «vastavalt rahvusvahelistele reeglitele», aga mujal on need kooskõlas kohalike seadustega. Vastavad seadused on Eestis väga lõdvad, näiteks pole pumpamisele kehtestatud eraldi ohutusnõudeid, pole kohustust tellida selle tegevuse juurde reostustõrjevahendeid. Kirjas on ainult kohustus teavitada, kui reostus peaks tekkima, ja et laeval peab olema inimene, kes on läbinud mingi kursuse. Aga meil pole mingit kontrolli selle üle! Puuduvad ka ilmastikust lähtuvad piirangud (kas on lubatud suure laine korral, jääoludes jne.)

PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivpiiriametnik Rene Hartõkainen kinnitas, et õnneks pole STS operatsioonidega seoses Eesti vetes olnud keskkonnareostuse juhtumeid.

PPA hinnangul on vaja STS operatsioonide läbiviimist Eesti vetes selgemalt reguleerida ja lubada neid kindlatel, õnnetuse puhul kiiresti ligipääsetavatel ankrualadel Tallinna vahetus läheduses.

PPA laevastikul on kaks reostustõrjelaeva: L-101 Kindral Kurvits ja L-203 Raju. «Samuti on reostustõrjevõimekus kahel transpordiameti laeval ning PPA merevalvekeskus võib nad vajadusel kaasata reostustõrjetöödele,» ütles Rene Hartõkainen.

Suurkorporatsioon kutsub tankereid «banaanivabariiki»

Raul Kleinsoni sõnul läks hiidkogustes naftasaaduste ümberpumpamine Pakri hoiualal lahti aasta enne määruse vastuvõtmist – millegipärast hakkas Eesti riik selleks lube andma (PPA teatel alates märtsist 2019). «Kõigepealt tuli paar gaasitankerit, siis naftatankerid,» seletas Kleinson. Info, et Läänemerel on koht, kus saab üliohtlikku lasti ülisoodsalt ümber pumbata, levis kulutulena.

«Normaalse mõistusega mereriigid ei ütle, et ei luba sellist tegevust, aga nad on teinud selle rangetele reeglitele allutatuks ja seeläbi väga kulukaks,» selgitas Kleinson. «Meil aga firma reklaamib, et tulge banaanivabariiki!»

Pakris naftasaaduste ümberpumpamist korraldav Mariflex Group ahvatleb tankereid: sadamakulusid pole, tasuda tuleb vaid agenditasu ja puksiiri eest STS-seadmete paigaldamiseks.

«Navigatsiooni mõttes on Pakri ankurala mugav, näiteks Muuga lahel liigub palju teisi laevu,» on Kleinsoni hinnangul ala valitud ettevõtete huvidest lähtuvalt. Ta avaldas aga imestust, kuidas lubati ankurala teha looduskaitsealale.

Raul Kleinsoni sõnul tegi sadamate liit eelmise aasta lõpus ettepaneku muuta mereohutusseadust, et STS käiks läbi sadamate ja sadam vastutaks. Eesti Ornitoloogiaühing tegi ettepaneku leida selleks tegevuseks ohutum koht, kindlasti väljaspool looduskaitsealasid.

«Kontrollimatu naftapumpamine on väga ohtlik tegevus,» avaldas muret merebioloog, Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi mereökoloogia labori juhataja Kai Künnis-Beres. «Kui peaks juhtuma avarii ja merre sattuma suures koguses naftasaadusi, on terve rannikumeri läinud! Meie kliimas võtab looduslik isepuhastus väga kaua aega. Kui Eesti riik soovib nii ohtlikku tegevust merel lubada, peaks selle eest reostustasu võtma, et selle eest reostuse likvideerimise võimekust kasvatada. Kui riik raha ei saa, miks peaks laskma sellist asja teha?»

Keskkonnaministeerium probleemi ei näe

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialist Agni Kaldma sõnas, et kaupade ja nafta ümberlaadimist lubatakse vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele.

Seni ei ole erilise olulise mõjuga ohtu tuvastatud.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialist Agni Kaldma

«Kaasnevad nõuded keskkonnaohutuse tagamiseks on nii Eestis, Soomes kui Venemaal täpselt samasugused,» väitis ta. «Kusjuures Eestis ainsana on need keskkonnanõuded selgemalt ja sisulisemalt kõnealuse määrusega kehtestatud. Eesti ei ole selle määrusega enda peale võtnud keskkonnariske, mida Soome ja Venemaa ei võta ja mida varem poleks olnud.»

Kaldma ei maini aga naaberriikide täiendavaid piiranguid, tasusid ja nõudeid STS läbiviijatele. Soomes on see lubatud kahes kindlas kohas karme ohutusnõudeid täites ja need kohad ei asu looduskaitsealal.

«Miks keskkonnaministeerium lubas Eesti vetes naftasaaduste suures koguses ümberpumpamise kohaks valida just Natura 2000 ala? «Keskkonnaministeerium ei luba ega keela laevadel Eesti merealale sisenemist, seal viibimist või laevade tegevusi merel,» vastas Kaldma. «Sadama ja laevade tegevus Pakri linnu- ja loodusalal võib ohustada linde ja loodusväärtusi, kuid seni ei ole sellist erilise olulise mõjuga ohtu tuvastanud.». Kaldma sõnul on viimase kümne aasta jooksul menetletud viit merel toimunud reostuse juhtumit, millest kaks olid seotud laevalt laevale kütuse laadimisega.

Eesti merealal liiklevad laevad peavad maksma veeteetasu. Ajutiselt, 1. aprillist 2020 kuni 31. märtsini 2021, on kõik Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevad laevad vabastatud veeteetasu maksmisest.

Eestile makstakse ohtliku tegevuse eest sandikopikaid

Markku Mylly, CEO MyNavix OÜ, endine Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevdirektor
Markku Mylly, CEO MyNavix OÜ, endine Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevdirektor Foto: Erakogu

Soomes on meil ajakohased õigusaktid (L 275/2017), kus STS tegevust reguleeritakse. Näiteks saab selle tegevuse jaoks kasutada ainult kahte spetsiaalset ala Soome rannikul.

Soome territoriaalvetes operatsiooni plaaniv ettevõte on kohustatud tasuma ka veeteede tasu ja kulud, mis on seotud võimaliku reostuse tõrjeks mõeldud laevade reageerimisvalmis olekuga.

Ka HELCOM (Helsingi komisjon) on selle teemaga tegelenud ja andnud oma soovituse STS-operatsiooni teostamiseks Läänemere piirkonnas. HELCOM kavatseb seda tööd jätkata, et lähitulevikus kehtestada Läänemere jaoks konkreetsed ja ühtlustatud reeglid.

Nii et Eesti otsuse puhul räägivad pigem raha ja ärihuvid. Venemaa sadamate jääolud on nii keerulised, et Venemaalt nafta väljaviimiseks saab kasutada vaid jääklassi laevu. Ärimehed on leidnud, et neile on kõige kasulikum STS-toimingut teha Eestis Paldiski rannikul, kuna see on odav ja peaaegu piiranguteta. Nad maksavad Eesti riigile sandikopikaid, küll aga on seesuguse operatsiooni juures keskkonnaõnnetuse tekkimise oht väga kõrge.

Märksõnad
Tagasi üles