«Kas minu haigustega tohib vaktsineerida?»

Valga haigla kirurgiaosakonna juhataja Algi Lepasalu vaktsineerimine koroonaviiruse vastu. FOTO: Tiit Loim/Lõuna-Eesti Postimees

Üks põhjusi, miks Covid-19 vaktsiine peljatakse, on nende uudsus, tõdeb Tabasalu perearstikeskuse pere­arst Piret Rospu.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Veebruaris asutakse vaktsineerima uusi riskigruppe. Keda eelduste järgi nüüd vaktsineerima kutsutakse?

Esimeses järjekorras kutsutakse vaktsineerima üle 80-aastased inimesed, teisena üle 70-aastased krooniliste haigustega inimesed ja kolmandana kõik üle 70-aastased inimesed, sõltumata tervislikust seisundist. Kolmanda grupiga paralleelselt hakatakse vaktsineerimisele kutsuma juba kõiki täiskasvanuid, kellel on niisugused (pigem haruldased) seisundid, mille tõttu neil on ülisuur risk, et Covid-19 kulgeks neil raskelt.

Milliseid hirme seoses Covid-19 vastu vaktsineerimisega olete oma praktikas kohanud ja kuidas need kummutate?

Kõige sagedasem küsimus, mida minu patsiendid on küsinud, on: «Kas minu haigustega tohib vaktsineerida?» Ja vastus on enamasti: «Teie haigustega tuleb just võimalikult kiiresti vaktsineerida», aga sellele küsimusele vastamine eeldab muidugi patsiendi terviseseisundi tundmist. Selles mõttes on minu arvates Eestis hästi õigesti tehtud, et riskigruppi kuulujate vaktsineerimine on planeeritud perearstikeskustesse, kus on kõige terviklikum ülevaade inimeste tervisest.

Üks hirmude põhjus on see, et tegemist on uute vaktsiinidega. Võin siiski kinnitada, et neid vaktsiine on uuritud väga põhjalikult ja väga suurel hulgal inimestel. Täna on maailmas vaktsineeritud üle 94 miljoni inimese ja ei ole leitud mingeid olulisi märke, mis kliinilistest uuringutest juba teada poleks olnud.

Millised kõrvaltoimed on ootuspärased, mida võib käsitleda kui normaalset kõrvaltoimet?

Kõige sagedasemad vaktsineerimisele järgnevad reaktsioonid on paiksed ja üldised reaktsioonid. Umbes kaheksal inimesel kümnest ­tekivad pärast vaktsineerimist süstekoha valulikkus, turse ja punetus, suureneda võivad lümfisõlmed kaenla all ja kaelal. Ka üldised reaktsioonid, ­nagu palavik, väsimus, külma­värinad ja üldine haiglane olek, ei ole sugugi haruldased. Need reaktsioonid kestavad mõne päeva ja enesetunde kergendamiseks võib kasutada paratsetamooli või ibuprofeeni. Kuigi üldised reaktsioonid võivad olla vastikud taluda, on need selge signaal, et immuunsüsteem on asunud aktiivselt oma tööd tegema.

Tõsistest kõrvaltoimetest on kõige sagedasem anafülaksia, mis on õigeaegse esma­abiga hästi ravitav. Anafülaksia tekib ühel-kahel juhul miljoni vaktsiini­doosi kohta ja selle riski tõttu peab pärast süsti jääma 15 minutiks perearstikeskusesse jälgimisele.

01.02.2021 03.02.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto