R, 9.12.2022

TERVISHOID ⟩ Priit Perens: pettuste ennetamisega ei ole veel jõudnud tegeleda, aur on kulunud mujale

Kadri Tammepuu
, Fookuse Tervishoiu toimetaja
Priit Perens: pettuste ennetamisega ei ole veel jõudnud tegeleda, aur on kulunud mujale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tartu Ülikooli kliinikumi juht Priit Perens.
Tartu Ülikooli kliinikumi juht Priit Perens. Foto: Kristjan Teedema
  • Tartu Ülikooli kliinikumi juht Priit Perens otsib tasakaalu huvigruppidega
  • Suureks väljakutseks on elulõpu- ja valuravi ehk palliatiivravi võrgu loomine
  • Eelmise nädala lõpuks oli kliinikumi 3000 töötajale tehtud teine vaktsiinisüst
  • Kontsern jäi mullu plussi, ravijuhte tuli protsendi jagu vähem kui aasta varem

Ülikoolihaigla ei saa kunagi valmis, vaid areneb edasi ka siis, kui pikalt veninud reformikava lõpuks teostub, rääkis oma tööst haiglajuhina esimeses pikas intervjuus Postimehele neli kuud ametis olnud Tartu Ülikooli kliinikumi juht Priit Perens.

Aasta tagasi lahvatas Tartu Ülikooli kliinikumis töötüli toonase juhi Priit Eelmäe ja kliinikujuhtide vahel ning Hiinast sai alguse pandeemia, mis muutis haigla elu tundmatuseni. Priit Perens suusatas samal ajal Austrias ega osanud mõeldagi, et kolmveerand aastat hiljem maandub ta Eesti suurima meditsiiniasutuse juhi toolil, kust Eelmäe nurjunud juhtimis- ja struktuurireformi elluviimise eest mullu kevadel hundipassi sai.

Millises seisus kliinikumi pärisite?

Kui ma alustasin, käis tulevikku vaatav arendustöö seal täie hooga. Kaks kolmandikku juhtimise ja asutuse ümberkorraldamise aruteludest oli peetud, aga jõudsin siiski mõlemas teemas enne lõplikke otsuseid kaasa rääkida.

Priit Perens (56)

Priit Perens
Priit Perens Foto: Konstantin Sednev
  • Tartu Ülikooli majandusküberneetika eriala, lõpetas cum laude 1989. aastal
  • 1993–1998 Eesti Investeerimispanga tresori juht
  • 1998–2002 finantsdirektor Optiva pangas, NRG Energy ASis, Narva elektrijaamades
  • 2002–2014 töökohad praeguses Swedbank Eestis (viimased kuus aastat panga juht) 2015–2017 Swedbank Grupi tegevjuhtkonna liige
  • 2017–2019 Baltikumi Swedbank Grupi nõukogu liige, lahkus pangast rahapesuskandaali puhkemisel
  • 2020. aasta oktoobrist Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimees

Kui palju plaanid pärast seda muutusid, kui teie aruteludega liitusite?

Mitte märkimisväärselt. Küll aga lükkasin tagant mõtet, et juhatuses oleks edaspidi kaks olulist funktsiooni juures. Räägime väga palju patsientidest, aga nende hääl ei olnud tippjuhtkonnas esindatud, seepärast loome juhatuses kevadel õenduse ja patsiendikogemuse juhi koha, samamoodi nagu oli siiani juhatuse tasemel puudu teadus- ja arendustegevuse juht.

Kas kodurahu sai majja nende kliinikute juhtidega, kes said saatuslikuks teie eelkäijale?

Riigipöördekatseid ei ole praegu kuulda olnud. Haiglas on väga palju huvigruppe, kelle vahel tuleb leida tasakaal. Kõik vaatavad lootusega praeguseks kokku lepitud reformide poole, et mis sealt päriselt tulema hakkab. Sellest sõltub, kas tulevad uued tülid või mitte.

Siiani allus ravijuhile 17 kliiniku ja 10 meditsiinilise teenistuse juhti, edaspidi kuus valdkonna juhti.

Millal kliinikute juhtide töölepingud tähtajaliseks muudate – see oli üks suurtest tüliõuntest?

Astume sel aastal samm-sammult edasi tähtajaliste tööülesannete määramisega nii, nagu struktuurikava ette näeb.

Tähtajad siis veel paigas ei ole?

Aeg näitab, millal need paika saavad, ma ei ruttaks sündmustest ette.

Olete väga ettevaatlik.

Jah, sest muudatused tuleb enne asjaosalistega kokku leppida, kui neist avalikkuses rääkida.

Kindel on see, et tekib juurde üks juhtimistasand. Kas osa kliinikute juhte saab ametikõrgendust?

Valdkondade juhtide leidmiseks korraldame avalikud konkursid, parimad võidavad. Lahendame eelkõige selle mure, et kogu ravitegevust detailideni juhtida käib ühele inimesele üle jõu. Siiani allus ravijuhile 17 kliiniku ja 10 meditsiinilise teenistuse juhti, edaspidi kuus valdkonna juhti.

Tartu Ülikooli kliinikumi juhtimine muutub

  • Aprillis kahaneb juhatuse koosseis viielt liikmelt neljale – ametisse jäävad juhatuse esimees Priit Perens, ravijuht Andres Kotsar, uus õenduse ja patsiendikogemuse juht, uus teadus- ja arendustegevuse juht.
  • Lisaks juhatusele astub ametisse juhtkond, kuhu kuulub 11 töötajat. Juhtkonnas jätkavad senised juhatuse liikmed: finantsjuht, haldusjuht ja infotehnoloogiajuht. Luuakse kuus meditsiinilise valdkonna juhi kohta, lisaks on juhtkonnas personalijuht ja kommunikatsioonijuht.
  • Kuue meditsiinilise valdkonna juhi alluvuses jätkab 17 kliinikut ja 10 meditsiinilist teenistust.
Allikas: Priit Perens

Kliinikumis vahetus tunamullu vaid kaks protsenti töötajatest, kas värskelt lõpetanutele töökohti ikka jagub?

Ootame kindlasti oma ridadesse noori ja loodan, et suurem tähelepanu ja avaramad võimalused teadus-arendustööle köidavad tulevikus ka neid.

Aprillist peaks jõustuma uus arstide-õdede kollektiivleping. Millises seisus on läbirääkimised?

Tuleb tunnistada, et töötajad on olnud aasta läbi pinges ja tegutsenud läbipõlemise äärel. Veebruaris-märtsis nähti šokeerivaid pilte Itaaliast-Hispaaniast, teadmatus tekitas hirmu. Suvel oli vaja kevadel peatunud ravi kiiresti tasa teha, puhkused jäid lühikeseks. Sügisel algas kohe teine laine. Mis puudutab kollektiivlepingut, siis kliinikumi nimel räägib töötajatega läbi haiglate liit, meie ise otse palgaleppega ei tegele.

Kliinikum on ju tervishoius suurim tööandja. Arvate, et meedikud on streikimiseks pandeemiast liiga väsinud?

Praegu käib tingimuste arutelu ja võin öelda, et muret tekitavaid uudiseid õnneks pole. Ma usun, et töötajad saavad aru, milline olukord valitseb majanduses ja maailmas tervikuna. Ühiskond saab ümber jagada seda, mis tal on. Haigekassa eelarve tekib valdavalt maksudest, mullu kattis riik lisaks Covid-19 erikulusid.

Majanduse kiiret kasvu me lähiajal ei näe ja see on ka laiem poliitiline küsimus. Kui tervishoiu rahastamine jääb samaks, siis palku suurelt kasvatada ei saa, aga võrreldes teiste elualadega on tervishoius palgad nagunii kiiremini tõusnud.

Kui juba hakata ravimiseks rohkem kulutama, tuleb ka järgmistel aastatel teha seda enam-vähem samas mahus.

Kas haiglad pole siin mitte mugavuspoosis: arstidele ütlevad, et haigekassa ei anna rohkem raha ja riigile, et meedikud küsivad liiga palju?

Ma arvan, et tervishoiukulusid ei saa tulevikuks ette teha. Meditsiinis pole nii, et ehitan taristu valmis ja hiljem naudin aastaid selle kasutamist. Kui juba hakata ravimiseks rohkem kulutama, tuleb ka järgmistel aastatel teha seda enam-vähem samas mahus.

Milliseid uuendusi plaanite sel aastal kliinikumis ellu viia?

Pöörame varasemast rohkem tähelepanu patsientidele, et nende haiglakogemus paraneks. Iga kliinik eraldi töötab suurepäraselt, aga kui inimene peab käima mitmes kohas, siis võivad tekkida tõrked. Patsiendi liikumise läbimõtlemine peab hakkama puudutama aega enne haiglasse jõudmist ja jääma kestma ka pärast kojuminekut.

Teine asi, mida tahame ära teha, on elulõpu- ja valuravi ehk palliatiivravi võrgu loomine, kus tegevused jaguneksid erialade, kliinikute ja haiglate vahel ning seda koordineeriv keskus annab kõigile tegutsemiseks juhtnöörid.

Covid-19-st tingitud lisakulud Lõuna-Eesti haiglates.
Covid-19-st tingitud lisakulud Lõuna-Eesti haiglates. Foto: Postimees

Mis ootab ees maakonnahaiglaid?

Haigla tulevik sõltub eelkõige piirkonna elanike arvust. Keegi ei taha, et teda lõikaks kirurg, kes teeb nädalas ühe operatsiooni. Teatud eriarstid peavad muidugi jääma, ka erakorraline meditsiin ja transport, mis viib vajadusel Tartusse.

2019. aasta lõpus suleti Põlva haigla sünnitusosakond, mis tekitas kohalikes pahameelt. Millised on plaanid väikehaiglatega tänavu?

Hetkel kindlaid plaane ei ole. Lisan vaid niipalju, et Põlva asub Võrust 25 kilomeetrit eemal. Tallinnas Lasnamäelt kulub Ida-Tallinna keskhaiglasse sõitmiseks kauem aega kui Põlvast Võrru.

Millal ja kuidas ühe eriarsti kaotamise otsus väikehaiglas sünnib?

Arutame seda ilmselt siis, kui hakkame alanud aastal üle vaatama oma arengukava. Kui nõudlus kusagil langeb ja patsiente piisavalt ei ole, siis lahkub piirkonnast ka arst. Mõnikord on mõistlikum panna liikuma arst maakondadesse, teinekord patsient Tartu poole.

Tartu Ülikooli kliinikumis said esimesena koroonavaktsiini COVID-19 intensiivravi osakonna töötajad.
Tartu Ülikooli kliinikumis said esimesena koroonavaktsiini COVID-19 intensiivravi osakonna töötajad. Foto: Kristjan Teedema

Räägime vaktsineerimisest. Kuulsin, et rekordpäeval sai kliinikumis Covid-19-vastase kaitsesüsti üle 600 inimese päevas. Muljet avaldav tulemus. Kui pikk töö sellele eelnes?

Plaani pani algselt paika infektsioonikontrolli meeskond. Aja säästmiseks jagasime tööd ära, meil valmistab vaktsiinidoosid ette apteek, õed süstivad. Alguses paar päeva vaikselt harjutati koostööd ja siis läks masinavärk hooga käima. Eelmise nädala lõpuks oli teine süst tehtud 3000 töötajale.

Kas kontoritöötajad on ka vaktsineeritud?

Alustasime ikka eesliinitöötajatest, siis jõudsime teiste arstide-õdedeni ja sealt edasi. Kontoritöötajad ei ole veel teist süsti saanud. Ka mina olen vaid esimese doosi kätte saanud.

Kui palju on keeldujaid?

Vaktsiinisoovijaid tuleb kogu aeg juurde, nii et ei oska täpselt öelda. Oleme vaktsiinidest rääkimiseks pakkunud kaugteel toimuvaid koosolekuid, kõhklejatele on avatud infektsioonikontrolli telefon – igaüks võib võtta kõne, kui tahab midagi küsida. See on kõvasti pingeid maha võtnud. Vaadatakse, et teised teevad kaitsesüsti ära ja midagi nendega ei juhtu, teen ka.

Mida keeldujatega lõpuks teha kavatsete?

Me ei saa inimest sundida ega karistada, küll aga motiveerida. Näiteks töö tõttu karantiini suunatule, kes on vaktsineeritud, maksta haigushüvitist 100 protsenti keskmisest palgast (seaduse järgi maksab tööandja teisel kuni viiendal haiguspäeval 70 protsenti – K. T.). Vaktsiinist keeldujale ei ole lisahüvitis õigustatud.

Mõni aeg tagasi ütles endine Valga haigla juht Margus Ulst, et neil ei taheta vaktsineerida. Kuidas tütarhaiglates kaitsesüstimisse suhtutakse?

Tartus paistab seis parem, aga näha on, et see paraneb vaikselt ka Põlvas, Valgas ja Võrus.

Kes otsustas eelisjärjekorras klubiliikmetele vaktsiini pakkunud Margus Ulsti lahti lasta?

Haigla nõukogu. Mina ei helistanud nõukogu liikmeid läbi.

Kas nõukogu otsus oli teie arvates õige?

Jah, ühinen nende arvamusega.

Kas pakute doktor Ulstile kliinikumis veel tööd, näiteks tavaarstina?

Ma ei ole sellele mõelnud.

Valga haigla juhataja Margus Ulst kaotas ameti, kuna pakkus Covid-19-vaktsiini inimestele Tartu Rotary klubist, kuhu ta ka ise kuulub.
Valga haigla juhataja Margus Ulst kaotas ameti, kuna pakkus Covid-19-vaktsiini inimestele Tartu Rotary klubist, kuhu ta ka ise kuulub. Foto: Tiit Loim/Lõuna-Eesti Postimees

Milline on teie arvates üks hea haiglajuht?

Tundub, et nii suures asutuses võiks juhi teadmisi ja tegevusi saata tasakaalukus, ta peaks jagama kõigest natuke ja mitte üht osa üle tähtsustama. Kirjutan alla ka professor Jaan Eha mõttele, et juht peaks olema empaatiline ja verbaalselt võimekas.

Olete öelnud, et te esinemisi ei armasta. Kes alluvaid sel juhul innustab?

Nõus, et inimesi tuleb innustada, aga seda maja sees, kus astun tihti üles ja motiveerin töötajaid. Katsun iga päev kohtuda nendega, kes põhitööd teevad, aga avalikkuses peaksid nähtaval olema meie staarid – arstid ja õed.

Kuidas eelmine aasta kontsernile lõppes?

Rahalises mõttes võib rahule jääda. Käive oli küll veidi väiksem aasta varasemast, aga jäime veenvalt plussi. Ravijuhtudest jäi täitmata ainult protsendi jagu.

Tartu Ülikooli kliinikumi kontserni majandusnäitajad

Tartu Ülikooli kliinikumi peahoone.
Tartu Ülikooli kliinikumi peahoone. Foto: Kristjan Teedema
  • Konsolideeritud müügitulu: 262 miljonit eurot (+9% võrreldes 2018. aastaga)
  • Kasum 13 miljonit eurot (+55% võrreldes 2018. aastaga)
  • Ravijuhte 700 000
  • Töötajate arv: 5126, neist arste üle 700
  • Väga rahul või pigem rahul töötajaid: kliinikumis 95 protsenti, Põlva haiglas ja Lõuna-Eesti haiglas 92 protsenti, Valga haiglas 91 protsenti
  • Töökiusamist (halvustavate märkuste tegemist, kuulujuttude levitamist, kolleegi kulul naljatlemist, tööks vajaliku info varjamist, ähvardamist, pealekaebamist) oli kogenud 14–28 protsenti töötajatest, 50 protsenti töötajatest ei olnud töökiusamisega kokku puutunud
  • Avaldati 21 artiklit suure mõjuga ajakirjades (The Lancet, Nature, New England Journal Medicine jt)
Allikas: 2019. majandusaasta aruanne

Ravijuhtude hulka arvestati ka Covid-19 haigete ravi ja telefonivisiidid, mida algul eelarves polnud ja mis eriolukorras lükkasid vaid ravi edasi, näiteks operatsioone. Lõpuks sai hakata plaanilist tööd järele tegema, osa jäi tegemata.

Tõenäoliselt tuli osa patsientide ravi edasi lükata, aga selle mõju ei oska keegi veel hinnata. Mõnel erialal, näiteks psühhiaatrias, kaugvisiidid sobisid ja said hoo sisse just eriolukorra ajal, kui ei olnud võimalik arstiga füüsiliselt kohtuda.

Millise arsti juurde on praegu kõige pikemad järjekorrad?

Ilmselt tuleb endiselt ortopeedi ja silmaarsti vastuvõttu kõige kauem oodata, aga üldiselt ei ole järjekorrad eriti pikemaks läinud.

Enne epideemiat oli haiglas nakkushaigetele 11 voodit, viimastel kuudel on Covid-19 haigeid korraga ravil 40 ja 60 vahel.

Kui palju on Covid-19 haigeid kliinikumis ravil?

Enne epideemiat oli haiglas nakkushaigetele 11 voodit, viimastel kuudel on Covid-19 haigeid korraga ravil 40 ja 60 vahel. Selleks on tulnud kohandada palateid ja välja õpetada vabatahtlikke teistest osakondadest, aga koormus on sellest hoolimata nakkushaigete palatites suur.

Kontserni kuuluv Põlva haigla esitas kriisi ajal libaarveid. Kas haigekassa nõutud 3000 eurot sai tagasi makstud?

Minu teada küll.

Kui palju kontsern mullu haigekassalt tagasinõudeid sai?

Ma ei tea, et see oleks olnud oluline summa, sest minu ametiajal ei ole küsimus päevakorda tõusnud.

Kuidas pettusi ennetavalt ära hoiate?

Usutavasti haigekassa toetab minu arvamust, et see on pigem harvaesinev tegevus. Lisaks kontrollib arveid automaatne elektrooniline programm, mis võtab vead kinni.

Põlva haiglal ei võtnud, uurima hakati haigekassas vigaseid arveid alles kaebuse peale. Ka riigikontrolör Janar Holm on tõdenud, et haigekassa ei leia alati pettusi üles.

Nelja kuu jooksul on mul aur kulunud mujale ja ütlen ausalt, et ei ole jõudnud veel pettuste ennetamisega tegeleda.

Koroonakriis on taas haripunktis. Kas midagi suudab teid veel naerma ajada?

Viimasel ajal oleme tõesti olnud valdavalt tõsised, aga tegelikult arvan, et nalja peab saama. Lõdvestumise hetked hoiavad katkimineku ära.

Tartu Ülikooli kliinikumi mõju väljaspool kontserni

  • 50 protsenti hääleõigust Ida-Viru Keskhaiglas
  • 50 protsenti osalust Pildipangas (riiklik digipiltide kogu)
  • 15 protsenti osalust Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuses (TEHIK, riikliku infosüsteemi arendaja)
Allikas: 2019. majandusaasta aruanne
Märksõnad
Tagasi üles