R, 9.12.2022

TERVISHOID ⟩ Kadri Tammepuu: kliinikumi raputanud ammune konflikt vaibus taas

Kadri Tammepuu
, Fookuse Tervishoiu toimetaja
Kadri Tammepuu: kliinikumi raputanud ammune konflikt vaibus taas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Fookuse Tervishoiu toimetaja Kadri Tammepuu.
Fookuse Tervishoiu toimetaja Kadri Tammepuu. Foto: Eero Vabamägi
  • Mitu aastat vindus Tartu Ülikooli kliinikumis tüli teemal "kuidas minna edasi?"
  • Võitis suund teha nii teadust, õpetada tudengeid kui ka anda tipptasemel ravi.
  • Kliinikumi uus juht Priit Perens värskendab kevadel asutuse juhtimistasandit

Ülikoolihaigla vajab mudelit, kus teadus- ja ravitöö käivad tihedalt koos, kui tahta arstide õpetamist Tartus säilitada, kirjutab toimetaja Kadri Tammepuu.

Lõunaeestlased võivad rahulikumalt hingata, sest taas värisevad neid ravivate arstide käed ärevusest vähem ja mõtted püsivad paremini patsiendi juures.

Aasta tagasi avalikkust ehmatanud töötüli Tartu Ülikooli kliinikumis laheneb tasapisi. Võib vaid spekuleerida, kui palju lasid sellest õhku välja töötajate suvised tulevikuteemalised arutelud või millist osa mängis meeskonna liitmisel pandeemia, suurima tõuke olukorra lahenemiseks andis siiski juhi väljavahetamine.

Emotsioonide kõrghetkel pidasid haiglatöötajad mõlemal pool rindejoont vastasleeri revolutsionäärideks, kes tuleb paika panna. Endise juhi Priit Eelmäe toetajad heitsid kliinikute juhtidele ette, et nood kardavad vaid oma koha pärast, sest nende töösuhe sooviti tähtajaliseks muuta. Eluaeg ametis olevad erialade juhid ei anna noorematele võimalust löögile pääseda ja ajud voolavad Tartust välja. Teisedki tahaksid juhtimises kaasa lüüa, võib-olla ainult ravida, mitte tingimata teadust teha või tudengeid õpetada.

Eelmäe umbusaldajad leidsid aga, et kui lahutada kliinikute juhid akadeemilisest tegevusest koos vastutusega, muutub kliinikum sama tavaliseks nagu iga teine haigla. Teadusambitsioonita juhid jätaksid ülikoolihaiglast alles vaid sildi. Lisaks taunisid oponendid Eelmäe kesiseid juhtimisoskusi ja tõrjusid süüdistusi, nagu oleksid nad reformide vastu, kuigi aasta tagasi just niisugune pilt avalikkusele jäi.

Lõuna-Eestis elab vaid veidi üle 300 000 inimese. Kõrgema etapi haigla pidamiseks on siin patsiente lihtsalt liiga vähe.

Vastust ootab ka küsimus, kuidas jõuab üks inimene juhtida nii eriala õpetamist, teadustööd kui ka ravi arendamist. Kõik ilmselt ei jõuagi, aga siiani on liidrid seda teinud ülesandeid delegeerides. Kliinikujuht ei juhi otse õdesid või palatite ümberehitamist, nii nagu peaminister ei korralda koroonapandeemia ajal testimist.

Habemega vastuolu kliinikumi tulevikust on palju laiem kui pelgalt töökoormus. Lõuna-Eestis elab vaid veidi üle 300 000 inimese. Kõrgema etapi haigla pidamiseks on siin patsiente lihtsalt liiga vähe. Seepärast vajab ülikoolihaigla mudelit, kus teadus- ja ravitöö käivad tihedalt koos. Kui tahta arstide õpetamist Tartus säilitada.

Sel juhul on üks võimalus liita õpetamise, teaduse ja haigekassa raha. Nõukogude ajal lahutati ülikooli rahastamine haiglast ja mitmed tervishoiujuhid arvavad, et see rong on nüüdseks läinud. Teine tee on tihe koostöö ülikooli ja haigla vahel.

Teaduse, õpetamise ja ravitöö vahele selgete piiride tõmbamine viiks aga üsna kiiresti arstide õppe üle Tallinna. Kindlasti näevad mitmed pealinna haiglajuhid ja muud funktsionäärid selles hiiglaslikku eneseteostuse võimalust. Ehitamisel on just uus suur Tallinna haigla, ka Põhja-Eesti regionaalhaigla paisub kui pärmitaigen. Betooniks vaja mineva raha taha plaan kindlasti ei takerduks.

Ülekaal ülikoolihaigla juhtimises läheb kevadel ravi- ja teadustöö eest vastutajate kätte. Seda nii juhatuse kui aste madalamale loodava juhtkonna tasemel.

Kuid kas patsiendid vajavad Eestisse üht monopoolset suurhaiglat? Konkurentsi lõplik kadumine tervishoidu vaevalt inimsõbralikumaks muudab. Kaotada oleks palju ka Tartu Ülikoolil ja Tartu linnal, kel otsustamisel kasutada vähemushääled. Kliinikumi omanikeringis mängib esimest viiulit riik.

Seekord tõi vähemalt ajutise lahenduse tasakaalukas arutelu. Ülekaal ülikoolihaigla juhtimises läheb kevadel ravi- ja teadustöö eest vastutajate kätte. Seda nii juhatuse kui aste madalamale loodava juhtkonna tasemel. Juhtkonna üheteistkümnest liikmest kuus on samuti arstid, kes pakuvad tuge juhatuses istuvale ravijuhile. Viimase ametikohale avalikku konkurssi ei tule, kuigi puhtalt lehelt alustamine võiks seda eeldada. Ülejäänud meditsiinijuhid saavad just sel moel paika.

Märksõnad
Tagasi üles