Kas väljamõeldud loomad tunnevad valu?

Patricia Piccinini «Võrse» (2020).  FOTO: Mari Volens

Mida tähendab elu? On see surma vastand? Mitmekesisus? Või äkki lihtsalt kogum spetsiifilisi suhteid teatavat laadi osakeste vahel? On elu ennekõike informatsioon – salapärane kood, mis aja jooksul muutub ja teiseneb? Või tuleks rääkida elust pigem kui vitaalsusest, omamoodi allumatust jõust, mis pidevalt trikke teeb? On elu pigem füüsiline või metafüüsiline? Kas seda on võimalik algosakesteks koost lahti võtta ning seejärel teistmoodi kokku panna? Kui on, siis mil määral saaks (või tohiks) inimene sellistes protsessides teadlikult kaasa lüüa? Millist rolli mängib elu toimimise juures juhus? Kas elusolendite asemel võikski ehk rääkida hoopis süsteemidest? Mil määral on elu ise (eba)loomulik?

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Sedalaadi küsimused tulevad pähe, kui külastada Patricia Piccinini näitust «Elusäde» Kai kunstikeskuses, mis on korraga nunnu ja kõhedusttekitav – siin ootavad näitusekülastajat mitmed hüperrealistlikud silikoonist tehtud skulptuurid, mis kujutavad valdavalt väljamõeldud elusolendeid. Tegemist on kunstniku fantaasia viljadega – just niimoodi võiksid välja näha geneetilise manipulatsiooni tulemusel loodud organismid, kes ületavad liikide piire.

Patricia Piccinini näitus «Elusäde» Kai kunstikeskuses. Näitusevaade. FOTO: Mari Volens
02.02.2021 04.02.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto