Vladimir Juškin: Putini septembri iidid

Balti Venemaa uuringute Keskuse direktor Vladimir Juškin. FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Kremlis saadakse täna aru, et ühiskonnas tahavad paljud revolutsiooni, kirjutab Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor Vladimir Juškin. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Hääletades 1. juulil 2020 põhiseaduse muutmise poolt (206 muudatust), andsid Venemaa kodanikud hoo sisse riigipöördele: kehtestati võimude lahususe täielik kaotamine ja tagati presidendi eluaegne võim.

Putini režiimi nimetatakse erinevalt: valitav autoritaarne režiim (monopoolne võimusüsteem, mis legaliseerib ennast valimisprotseduuride kaudu), presidentaalne diktatuur (riik lakkab olemast vabariik), korporatiivne riik (nagu Salazaril, Francol, Mussolinil, kuid mitme erinevusega). Põhimõtteline erinevus seisneb selles, et Putini Venemaal ei ole ideoloogiat, see tähendab mingisugust kirjalikku teksti, mis sisaldaks tulevikuvaadet. See, mis on nüüd põhiseadusse kirjutatud, on mütoloogia, see tähendab minevikuvaade.

Presidendi usaldusisik, politoloog Sergei Markov ütles 5. jaanuaril 2021 antud intervjuus, et «septembris püütakse Vladimir Putinit Venemaa presidendi ametist kukutada. ­Riigiduuma valimised kuulutatakse ette ebaseaduslikuks. Ebaausaks, ebaõiglaseks. Ja valmistutakse Maidani-sarnaseks... Praegu valmistuvad kõik poliitilised armeed selleks sündmuseks». Kuid Markovi intervjuus pole nimesid ega aadresse. Proovime dešifreerida ­selle sõnumi.

Ilmselt ollakse Kremlis hästi kursis «Sedovi tsüklitega», Levada keskuse sotsioloogi aritmeetiliste arvutustega, mis tuvastasid Venemaa sisepoliitilise põlvkondliku dünaamika 1917. aastast kuni tänapäevani. ­Sünniaasta ja valitsemisaja järgi on kõik nõukogude ja postsovetliku aja juhtivad isikud jagatud selgelt kolme rühma, mida võib pidada kolmeks põlvkonnaks. Esimese esindajad sündisid aastatel 1861–1881 ja valitsesid riiki aastatel 1917–1953. Teise esindajad sündisid aastatel 1894–1914 ja valitsesid aastatel 1953–1985. Juhtide kolmas põlvkond sündis aastatel 1931–1952 ja valitses alates 1985. aastast vähemalt 2018. aastani, kuid suure tõenäosusega kuni aastani 2024. Sedovi järgi peaks neljas põlvkond (sündinud 1968) haarama valitsevalt rühmalt võimu 2020. aastate alguses.

Võimaliku põlvkondadevahe­tuse eelõhtul auditeerivad Kremli elanikud jõude, millele võim tugineb: suurettevõtted, avalik sektor ja pensionärid. Võimupüra­miidi tipus elutseb «uus aadel» – moodne viiemiljoniline bürokraatia, mis kasutab riiki tulu saamiseks. Samal ajal ei ole Putin ja üksikud inimesed ­presidendi administratsioonist rääkinud pikka aega mitte enda, vaid selle

03.02.2021 05.02.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto