Põnev salapaik Eestis: ⟩ Romantiline kummituslinn rabade keskel

Rabasaare küla vaadetest leiab igas suunas pilku heites apokalüptilist lumma. Foto: Kristina Herodes

«Ma olen siin...» kostab äärmiselt lääbakil, ilmselgelt juba aastaid tühjana seisnud garaažist Ivo Linna hääl. Uksed on lukus, inimesed lahkunud, aga raadio mängib. Juba aastaid. See kummituslikult romantiline motiiv sobib hästi iseloomustama kogu Rabasaare mahajäetud küla.

Astume mööda krudisevat, päikeses sillerdavat lund külakese südame poole. Talvemuinasjutt moodustab mahajäetud majade elutult haigutavate aknaruutudega kõhedust tekitava kontrasti. Küla nõiub matkaja ära esimestest hetkedest. See on maagiline koht ja õnneks on sellest aru saadud – igal sammul tervitavad tulijat tahvlikesed, kust saab lugeda väljasurnud paiga ajaloost ja hiilgeaegadest.

Küla sündis koduks Lehtse turbatööstuse rahvale 1930ndatel. Omal ajal elas siin sadu inimesi, olemas olid lasteaed, klubi ja muu eluks vajalik. Nüüd pole Rabasaares enam ühtki elanikku – viimane lahkus siit mullu 18. mail. Pole elektrit ega vett. Paika on kavas kasutada kaitseväe linnalahingute polügoonina, seks puhuks lastakse tõkkepuu alla ja külastajatele keelatakse ligipääs ohtlikule alale.