Asekantsler ohtliku naftaäri soodustamisest: mina seda nii ei käsitleks

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv. FOTO: Sander Ilvest

Keskkonnaminister Tõnis Mölder teatas eile, et käsib 8. veebruarist ajutiselt peatada kaupade, sealhulgas toorkütuse Eesti sisemerel laevalt laevale laadimiseks lubade andmise. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv, kes vastutas määruse eest, mis võimaldas Vene naftatankeritel soodsalt Pakri poolsaare looduskaitseala ääres laevalt laevale naftat tankida, väidab, et nende töö pole hinnata tegevuse majanduslikku mõju. Liiv andis Postimehele pärast mitmeid palveid kaamera ees intervjuu, kus vastas esimest korda küsimusele, miks tehti Vene naftaäri soodustav ja Eesti keskkonda ohustav määrus.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv, teie vastutate selle eest, et Pakri poolsaare looduskaitseala kõrval merel on lubatud hiidkogustes mürgiste naftasaaduste ümberpumpamine. Mis huvi teil on, et Vene firmad saavad Eesti maksumaksja arvelt teenida ja seda reostusohu hinnaga?

Meil keskkonnaministeeriumis pole mitte mingisugust huvi ega puutumist selle äripoolega, küll aga tahaksin öelda, et selline tegevus on ju kooskõlas selle määrusega, mida me juba eelmise aasta suvel uuendasime.

Teie ministeerium koostas ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise korra. Miks te ei lasknud sinna lisada näiteks, et ohtliku lastiga STS-operatsioone tohib teha kas ainult sadamates või siis ankrualal Tallinna külje all, kuhu reostustõrjelaevad avarii korral kiirelt jõuavad? Eestil on juriidiline õigus rahvusvahelistele nõuetele lisaks enda omi kehtestada, nagu Soomes.

Soomes on meie teada sarnased nõuded, neil on kaks ankruala, kus nad seda tegevust teevad, ja meil on kahe-kolme ankruala juures peaasjalikult seda tegevust tehtud. See, mis puudutab ühte või teist ankruala – need ankrualad on paika pandud ja see on omakorda tolleaegse veeteedeameti ja ametkondade poolt ette nähtud mitmesugusteks tegevusteks ja ainult osal ankrualadel tegeletakse laevalt laevale laadimisega.

Olete ise Helsingi Komisjoni ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) liige. Miks varjasite infot, et Soome on lisaks rahvusvahelisele reeglistikule kehtestanud ohtliku lasti ümberpumpajatele lisatingimused: see on lubatud eritasu eest vaid kahes kindlas kohas, mis ei asu looduskaitseala külje all? Eestis nii ei ole.

Eestis on see siiski põhimõtteliselt ju samasugune.

Kuidas, erimaksu ju ei ole?

Maksude pool on praegu selline, et ka Eesti poolel on praegu ajutiselt peatatud eelmise valitsuse poolt nii-öelda koroonameetmena veeteede maksud. Soomel on juba mitmed aastad tagasi loodud õlifond, kus transiidile võetakse teatud makse ja see koguneb õlifondi. Ka meie oleme teinud siin aastaid tagasi ettepaneku õlifondi loomiseks, tollel hetkel ei leidnud see valitsuse heakskiitu, kuid alati võib ka selle küsimuse juurde tagasi tulla.

Miks te Soomega sarnast olukorda ei taha kehtestada? Me oleme Vene ärimeestele nagu maksuparadiis.

04.02.2021 06.02.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto