T, 4.10.2022

AK ⟩ EKI keelekool: temperatuurisõnade mustrid – kuumast kohvist kuumade tunneteni

Maria Tuulik
EKI keelekool: temperatuurisõnade mustrid – kuumast kohvist kuumade tunneteni
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Maria Tuulik
Maria Tuulik Foto: Kristina Koppel

Temperatuurisõnade tähendusvaldkondadest kirjutab Eesti Keele Instituudi leksikograaf-nooremteadur Maria Tuulik.

Temperatuuri saab eesti keeles väljendada erinevate sõnaliikidega. Võime öelda, et õues valitseb kuumus (nimisõna), päike kõrvetab (tegusõna) või siis lihtsalt, et väljas on soe (omadussõna). Vast kõige harilikum on temperatuuri väljendada omadussõna abil. Mitmetähenduslikud omadussõnad võivad erinevas kontekstis rõhutada nimisõna erinevat omadust, näiteks on ju erineval moel tulised tuline triiklaud, tulised söed, tuline vaidlus ja tuline rutt. Uurides mitmetähenduslikke temperatuurisõnu rühmana, on võimalik saada aimu, milliste tähendusvaldkondadega on temperatuur enim seotud.

Kõige sagedamini esineb temperatuurisõnadel tähendusvaheldusi psühholoogiliste omadustega. Mitmetähenduslikud sõnad, mis väljendavad esmajoones temperatuuri (nagu külm, soe, leige jne) kannavad sageli ka tähendust, mis väljendab inimpsüühikaga seotud omadust. Külmaga saab viidata ebasõbralikkusele või ükskõiksusele, nt külm vastuvõtt, külm pilk; soojaga sõbralikkusele ja lahkusele, nt soe naeratus, sooja südamega. Tugevale seosele emotsioonivaldkonna ja temperatuuri vahel osutavad ka esmajärjekorras psühholoogilisele omadusele viitavad sõnad (kõhe, mahe, leebe, karm jt), mis kannavad lisaks temperatuuritähendust. Ka siin võib täheldada positiivsete psühholoogiliste omaduste vaheldumist sooja temperatuuriga (leebe tuju => leebe suveöö) ja negatiivsete omaduste vaheldumist külmaga (karm karistus => karm pakane).

Temperatuuritaju eest vastutab kompimismeel, mis on üks inimese viiest põhimeelest. Seega on üsna loomulik, et temperatuurisõnadel esinevad regulaarsed tähendusvaheldused ka teiste tajuvaldkondadega. Temperatuuriomadus võib vahelduda häält või heli iseloomustava omadusega, nt soe hääl, soe bariton. Nägemismeele valdkonnas võib temperatuuriomadus vahelduda värvust või valgust iseloomustava omadusega, nt külm valgus, külmad toonid. Maitsmismeelega seotult võib temperatuurisõnu kasutada maitse iseloomustamiseks, nt tuline kaste, mahe sinep.

On leitud, et keelelised seosed ja kujundid sõltuvad nii üldinimlikust tajukogemustest – näiteks sellest, et juba lapsepõlves oli ema süles soe ja hea olla –, kui ka kultuurist ja keskkonnateguritest – mõnes Aafrika keeles seostatakse soojust sageli hoopis päikese põhjustatud valuga. Kui vaadata korpusest eesti temperatuurisõnade seoseid, siis ootuspäraselt ilmnevad külmaga negatiivset hinnangut väljendavad omadused ja sooja puhul positiivse tähendusega sõnad. Huvitav on, et kuum, mis võiks viidata juba liigsele soojusele ja ka negatiivsele, seostub tugevamate sõnaseoste põhjal samuti ainult positiivsete sõnadega. Tulemus viitab eestlaste soojalembusele ja lubab oletada, et Eestis kui külma kliimaga piirkonnas on seos soojuse ja positiivsete emotsioonide vahel eriti tugev.

Märksõnad
Tagasi üles