Uku Vainik: geneetika näitab eluviiside rolli Covid-19 diagnoosil

Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teadur Uku Vainik. FOTO: Erakogu

Covid-19 mõjutab meid kõiki. Samas põeb mõni meist haigust raskemalt kui teine. Millest see sõltub? Covid-19 geneetiline analüüs vihjab, et oma roll on nii tervisel kui ka käitumisel, kirjutab Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teadur Uku Vainik.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Covid-19 ­geneetika mõistmiseks on vaja võrrelda haiguse läbi põdenute genoomi ­mitte põdenute genoomiga. Selliste ülegenoomsete seoseuuringutega leitavad geeni­efektid on tavaliselt üliväikesed ja seega on nende leidmiseks vaja sadu tuhandeid inimesi. Lahendusena teevad biopangad koos Tartu Ülikooli Eesti geenivaramuga koostööd ja praeguseks on valminud analüüs, kus võrreldi peaaegu 40 000 Covid-19 diagnoosi saanud inimest 1,16 miljoni diagnoosita inimesega. Geenivaramu professorite Reedik Mäe ja Lili Milani juhtimisel on andmestikku panustanud ka 1322 diagnoosiga ja 200 000 diagnoosita eestlast.

Oluline on rõhutada, et biopangad ei saada geeniandmeid otse teiste riikide teadlastele vaatamiseks. Iga biopank võrdleb diagnoosiga ja diagnoosita inimeste genoomi oma koduserveris ning edastab ainult anonüümseid kokkuvõtteid seostest. Keskses serveris ­pannakse kokkuvõtted ühtseks analüüsiks kokku.

Tulemusena valmib Manhattani joonis (joonis 1). Iga täpp tähistab, millisel ­kromosoomil üks geenivariant asub (X-telg) ja kui

05.02.2021 08.02.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto