SARS-CoV-2 viiruse riskigrupiks peetakse eakaid ja paljude krooniliste haiguste käes kannatajaid, seega on nemad ühed esimeste hulgas, kes Eestis kaitsesüsti saavad. Kõige kehvemas seisus olijad võidakse aga – vastupidi – jätta ilma vaktsiinita.
Uudse koroonaviiruse tervisekassa (haigekassa on asunud nime vahetama osakonna kaupa – toim) avalike suhete ja tervise edenduse osakonna peaspetsialist Heidi Kukk kinnitab karmi tõde: näiteks kõik hooldekodudes olevad vanainimesed Eestis vaktsiini saada ei pruugi. «Haprussündroomiga, väga halvas üldseisundis ja elu lõpule lähenevatel inimestel võivad ka vaktsiinide tavalised kõrvaltoimed (nt palavik, iiveldus ja oksendamine) mõjuda halvemini ja kiirendada väga raskelt haigete eakate surma saabumist,» põhjendab Kukk. «Seepärast hindavad vaktsineerijad alati riski ja kasu suhet ning kaaluvad sellistel juhtudel vaktsineerimise kasu ja kahju väga hoolikalt.»
Postimehel õnnestus rääkida anonüümseks jääda soovinud naisega, kelle eakas ema on hooldatav ühes Tallinna raviasutuses. Dementsuse all kannatav kõrges eas proua veedab päevi peamiselt liikumatuna voodis ega tunne sageli ära ka talle külla tulnud sugulasi. Jaanuari keskel helistati hooldatava tütrele ning küsiti, kas ta on eestkostjana nõus oma ema vaktsineerimisega.