N, 19.05.2022

Psühholoog: viha all varjus võivad olla teised tunded

Elina Kivinukk
, Psühholoog ja peaasi.ee koolitaja
Psühholoog: viha all varjus võivad olla teised tunded
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vihasööstu ei tasu isiklikult võtta – enamasti on äkkviha seotud teise inimese tundemaailmaga, mitte adressaadi omaga, isegi kui see teeb veidi haiget. 
Vihasööstu ei tasu isiklikult võtta – enamasti on äkkviha seotud teise inimese tundemaailmaga, mitte adressaadi omaga, isegi kui see teeb veidi haiget. Foto: Shutterstock

Kas läks silme eest mustaks? Või kops üle maksa? Või muutus suisa hari punaseks? Kõik see võib juhtuda, kui satud vihastama. Tundub, et keerulised olud on pannud inimesi rohkem ärrituma ja ägestuma, kas näost näkku olukordades või veebi vahendusel. Miks aga viha tekib ja kuidas sellega toime tulla?

Tunded on sõnumikandjad

Nagu kõik emotsioonid, on ka viha eelkõige sõnumitooja. Kui telefonile saabuva sõnumi põhjal saab infot, kas peab kellegagi kohtuma või kuhugi jõudma, annab ka emotsioon informatsiooni selle kohta, kuidas käituda. Rõõmu korral saab aru, et toimunu on olnud positiivne, juhtunud on midagi head või kasulikku. Kurvastamine toob kaasa arusaamise, et millestki on kahju või et millegi kaotus on olnud oluline. Mida järeldab aga inimene, kes tunneb end vihastavat? Võimalik, et ta kogeb, et teda ei väärtustata, tema arvamust ei peeta oluliseks või et ta soovib kontrollida kontrollimatut.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Tervis
Majandus
Maailm
Arvamus
Fookus
Kultuur
Sport
Tartu Postimees
Tagasi üles