TERVISHOID ⟩ Miljoni euro eest koidab tervishoius uus elu

Arstid ja digilahendused. FOTO: Shutterstock

Kolm suve tagasi alustas haigekassas neljanda juhatuse liikmena Karl-Henrik Peterson, kes juhtis aastaid varem Danske Banki infotehnoloogiat ja innovatsiooni. Kahe aastaga on tema taktikepi all arendatud lihtsamaid lahendusi, nagu e-kiirabi või digiregistratuur. Mullu sügisel startinud uute kaugteenuste konkurss toob lahendused, mis võiksid lähitulevikus tervishoidu juurteni muuta.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kuidas konkursi mõte sündis?

Meditsiinis hakkab Eesti digiriigina vägisi teistest maha jääma. Oleme kolleegidega käinud maailmas ideede ja parimate tavade jahil, näiteks Inglismaal. Arenenud riikide mured on meiega sarnased: rahvastik vananeb, kroonilised haigused leitakse inimestel järjest nooremas eas, puudus on tervishoiutöötajatest ja raha napib. Kirjeldatud virvarris kipub patsient mõnikord tagaplaanile ununema.

Aasta tagasi tegime oma majas ideede talgud, kus püüdsime reastada uuendused, mis tuleks haigekassas lähikuudel käima tõmmata. Toona võitis ülekaalukalt kaugteenuste arendamine, kuigi leidus ka skeptikuid. Me muidugi ei heitunud, vaid kohandasime plaane ja pidime neid just uuesti tutvustama asuma, aga Covid-19 tuli peale. Kui möödunud kevadel plaaniline ravitöö seiskus, oli haigekassal kaugvisiitide lahendus justkui varnast võtta. Tegelikult eelnes uuendusele mitu kuud tõsist ettevalmistust.

Covid-19 lükkas kaugteenused kohe käima, sest patsiendid pidid ju kuidagi arstiga suhtlema. Kaugvisiidid on selles mosaiigis alles esimene väike samm. Suuremate muutuste algatamiseks käivitasime mullu sügisel uute kaugteenuste konkursi.

09.02.2021 11.02.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto