Eestis võib hakata putukaid inimeste toiduks kasvatama

Putukaid saab lisandina kasutada paljude toitude sees. FOTO: Liis Treimann/Postimees

Kuidas teile maitseks toakilk, rändtirts või jahuuss? Varsti saate neid ehk mõne toidu sees proovida, sest jaanuaris andis Maaeluministeerium teada, et Eestis ei ole enam mõnede putukaliikide toiduks kasvatamisel ja käitlemisel takistusi. See on putukate kasvatamise tehnoloogiat arendava ettevõtte BugBoxi asutaja Erlend Silla sõnutsi suur samm edasi uudse tööstusharu arengus meie riigis.

Eesti Putukatööstuse Liidu liikmed on mitu aastat näidanud valmisolekut nii putukate toiduks kasvatamise osas kui ka putukatest valmistatud toodete turuletoomiseks Eestis. „Mitmed liitu kuuluvad ettevõtted on teinud putukatest valmistatud toidu tootearendust, et olla valmis putukatest tehtud toidu turule lubamisel oma tootesortimenti pakkuma,” ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Anneli Tuvike. Putukate söödaks kasvatamise kogemus on Eesti tootjatel juba olemas.

Tehnoloogia kasvatamiseks

„Putukakasvatus on põllumajandussektori mitmekesistamise jätkusuutlik tööstusvaldkond, mis toimib täielikult ringmajanduslikul põhimõttel ja saab olema peamiselt orienteeritud ekspordile,” lausus Sild. BugBoxi fookus on viimasel kahel aastal olnud peamiselt täisautomaatse putukakasvatustehnoloogia väljatöötamisel ja tööstusliku tarkvara arendamisel selle juhtimiseks. See lubab igal ettevõtlikul inimesel turvaliselt ja efektiivselt putukakasvatusega alustada.

„Kuna meil tehnoloogia arendamise käigus kasvavad ka putukad, kes peavad lahendused heaks kiitma, siis tahtmatult tekib meil ka toodangut ehk putukajahu, mille baasil oleme koostöös toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskusega välja töötanud mõned tooted lõpptarbijale, mis jõuavad peagi turule, nüüd siis ametlikult ja tänutundega,” sõnas ta.

Seadusemuudatusest tingituna jõuavad peagi Eesti turule putukajahu sisaldavad ja ka tervetest putukatest valmistatud tooted. Eeldatavasti tuleb neid Euroopast ja mujalt, kust on lubatud putukatoodete import.

„Uudishimust innustatuna on need uudsed tooted kindlasti algul populaarsed, kuid panen tarbijale südamele, et nii nagu igal teisel toiduainel tasub vaadata nii koostist kui ka tootjat. Vaieldamatult on putukad suure toiteväärtusega, sisaldavad rohkesti kasulikke aineid ja aitavad vähendada inimkonna ökoloogilist jalajälge, kuid sarnaselt marjade ja seentega ei peaks iga ettejuhtuvat kohe suhu pistma.”

Valmisolek olemas

Huvi putuktooteid turule tuua on juba näidatud. Küllap putukatest valmistatud tooted peagi meie turule ka jõuavad. Euroopa Liidus on lubatud väljastpoolt importida putukaid Lõuna-Koreast, Kanadast ja Šveitsist. „Tõenäolisem ja kiirem on siiski putukate ja putukatest valminud toodete Eestisse jõudmine teistest liikmesriikidest,” lausus Anneli Tuvike. Euroopa Liidus on putukatest valmistatud toodete tarbimine levinud juba mõnda aega ja näiteks Soomes turule toodud toidud võeti hästi vastu.

Lisaks väiksemale keskkonnajalajäljele nähakse putukate toiduks tarvitamise kaalukat eelist nende suure toiteväärtuse tõttu. Näiteks terve kuivatatud kollase jahuussi valgusisaldus on 56–61 grammi 100 grammis. Samas on putukatest saadud toidu tarbimisel ka riske, nimelt võivad toiduna kasutatud putukad põhjustada allergilisi reaktsioone, eriti inimestel, kes on allergilised koorikloomade või tolmulestade suhtes.

10.02.2021 12.02.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto