R, 9.12.2022

VIDEO ⟩ Talv annab Peipsi vapiloomadele taas tööd

Madis Perli
, videoreporter
Talv annab Peipsi vapiloomadele taas tööd
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Marko Mesile kuulub kaks karakatti. Järvetaksona kasutab ta neist peamiselt parempoolset, mis on põhiosas UAZi ja Nissani ristand.
Marko Mesile kuulub kaks karakatti. Järvetaksona kasutab ta neist peamiselt parempoolset, mis on põhiosas UAZi ja Nissani ristand. Foto: Madis Perli

Talvise Peipsi järve sümboliks on saanud silmatorkava väljanägemisega uppumatud masinad ehk karakatid. Et tänavu on talv jälle talve nägu, on need erilised kaaslased aidanud kalameestel taas järvejääl pikki kilomeetreid läbides külma trotsida.

Karakat, pikemalt karakatitsa, on spetsiaalselt Peipsi järve jääl sõitmiseks ehitatud masin, milletaolisi mujal naljalt ei leia.

Hinnatud töövahend

«See on tegelikult ainult Peipsiääre ehk siis Kallaste, Kolkja ja Varnja piirkonna eripära ning siin elavate kalurite seas on see hästi populaarne ja hinnatud töövahend,» rääkis Mesi Tare peremees Marko Mesi, kes on ise kahe karakati omanik.

Peipsi kalamehed ehitavad oma karakati parasjagu kättesaadavatest materjalidest ise. Mesi see-eest pole kutseline kalur, vaid pakub oma Varnjas asuva puhkemaja lähikonnas kalataksoteenust.

«Minu ülesanne on talvel meeste transport kalakohtadele ja seetõttu sõidan Peipsile igal hommikul, kui jääd ja huvilisi on. Kui siia tulevad hobikalamehed, siis on igati mõistetav, et nad ei taha jalutada pikki kilomeetreid,» selgitas kalataksojuht. Ta lisas, et viib talve kõrgpunktis õngitsejaid kaldast isegi kümmekonna kilomeetri kaugusele.

Peamine põhjus, miks suurte ratastega karakatte aastakümnete eest ehitama hakati, peitub Mesi sõnul nende uppumatuses. «Kui jää satub olema nõrk ja siin-seal leidub kehvi kohti, siis pole tarvidust liiga palju muretseda selle pärast, et masin koos varustusega kaduma läheks. Samuti saab sellesse vahepeal sooja minna, kui tuleb päev otsa järvel võrke välja võtta.»

Ajaloost on teada, et esimesed karakatid olid väiksed mootorratta moodi kaherattalised masinad, mille esiosa alla kinnitati suusk. Seejärel hakati ehitama kolmerattalisi ning tänapäeval on Peipsil näha juba moodsatest lääne autodest tehtud abivahendeid, milles on igati mugav soojas istuda. «Võib öelda, et nüüdseks on läinud asi juba täitsa taevastesse kõrgustesse, kus ainsateks piirideks on meeste rahakoti paksus ja oskused,» rääkis Mesi.

See karakat, mida Mesi praegu peamiselt kasutab, on ehitatud vene maastikumasina UAZ raamist ja sildadest ning Nissani sõiduauto kerest. Ka on sellel Nissani kaheliitrine diiselmootor.

Nagu laevaga jää peal

Karakatiga Peipsi jääl sõitmine pakub parasjagu pinevust, liiati selle tõttu, et masinal puuduvad pidurid.

«Kui olete kunagi sõitnud väga vana autoga, mis kipub igast otsast järele andma, siis karakatiga sõites tekib üsna samasugune tunne,» rääkis Mesi. «Suurte rataste tõttu pole ta ka just ülearu hästi juhitav ja liikumine jätab sellise vedela mulje. Teine võimalus on seda võrrelda laevasõiduga, ainult et jää peal.»

Varnja kandi meestel on praegu kasutuses kümmekond karakatti, mis tähendab, et liiga tiheda liikluse pärast pole põhjust selles Peipsi osas kurta. See aga ei tähenda, et jääl olles võiks juht muretult silmad kinni panna ja üha gaasi vajutada. «Kõige olulisem on jää lugemine, ette vaatamine ja kuulamine, et kuskilt midagi olulist ära ei kukuks. Paljud arvavad, et siin on hästi lihtne sõita, aga tegelikult on ikka paras närvide mäng,» vahendas Mesi oma kogemusi.

Märksõnad
Tagasi üles