Tõnis Saarts: ülimalt vastuoluline peaminister

Tõnis Saarts. FOTO: Eero Vabamägi

Kuu on möödas Jüri Ratase valitsuse tagasiastumisest. Kuigi kiusatus on analüüsida peaasjalikult vaid uue valitsuse tegemisi, võiks Eesti poliitika laiema pildi mõistmiseks vaadata ka ajas tagasi ja küsida, kes oli Ratas peaministrina ja millise jälje ta jättis, kirjutab kolumnist Tõnis Saarts.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Jüri Ratas on ilmselt Eesti lähiajaloo vastuolulisim peaminister. Leitmotiiv «Hoolega raiun sihti, teisalt lasen sel võssa kasvada» saatis Ratast läbi tema valitsusaja ja ilmestas peagu kõiki tema ettevõtmisi: olgu siis tegu suurema sotsiaalse õigluse ja sidususe tekitamise või koroonaepideemiaga. See siiski ei tähenda, et Ratasest ei jäänud midagi märgilist maha. Jäi küll. Vaadakem mõningaid eredamaid näiteid.

Paljudele jääb Jüri Ratas ilmselt meelde n-ö koroonapeaministrina. Kevadise lainega sai tema kabinet vägagi kenasti hakkama. Toonased saavutused aga tühistas suuresti sügisene laine, kus majanduse kauem lahti hoidmise loogika kaalus üles tervisekaalutlused ning piirangute ja maskikohustuse kehtestamisega jäädi ekspertide hinnangul hea mitu nädalat hiljaks. Tagajärg: kevadine etalonriik Eesti kuulub nüüd oma nakkuskordaja poolest Euroopa esikümnesse.

Kogu Ratase peaministriks oleku aja kõlasid kaks märksõna: sotsiaalne õiglus ja ühiskondlik sidusus. Tõsi, gini-indeks, mis näitab sotsiaalse kihistumise määra, ongi Ratase ajal jõnksu allapoole teinud, sama võib öelda regionaalse kihistumise näitajate kohta.

Ratase valitsus alustas kohe ametisse tuleku järel ambitsioonika maksureformiga, mis jättis tänu tulumaksuvaba miinimumi tõusule ka vähemjõukamatele rohkem raha kätte. Kui lisada hilisemad aktsiisilangetused, siis oli see üle paarikümne aasta esimene Eesti valitsus, mille maksupoliitika ei teeninud vaid jõukama viiendiku huve. Teisalt, Ratase saavutused suutis selles vallas edukalt ära nullida koalitsioonipartner Isamaa, kes oma maksulubadustega kogu süsteemi nii keerukaks ajas, et reform ei tundunud paljudele mitte võit, vaid paras segadik. Järgnev Isamaa pensionireform aga muutis Ratase jutu suuremast sotsiaalsest solidaarsuse tühipaljaks sõnakõlksus.

11.02.2021 13.02.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto