P, 29.01.2023

Dagmar Normet – seiklusjanune sõnavõlur

Maimu Berg
, kirjanik
Dagmar Normet – seiklusjanune sõnavõlur
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Dagmar Normet 1996. aastal.
Dagmar Normet 1996. aastal. Foto: Peeter Langovits

1921. aastal sündinud tüdrukud! Paljud neist on veel meeles, meil, praegustel põlvkondadel silme ees? Tõsi, neid mäletatakse pigem küpsete daamidena – Herta Laipaik, Linda Rummo, Valli Lember-Bogatkina, Ea Jansen, Ita Saks… Ja kindlasti paigutub sellesse uhkesse ritta Dagmar Normet. Kõigi nende nimede taha ilmub tänavu arv 100. Uskumatu! Alles nad ju olid meie keskel, mõjutasid, kõnelesid, kõnetasid…

Loendasin neid nimesid, sest minu meelest iseloomustavad need, erinevad, kuid samas ande jõulisuses, oma käitumise elegantsis ja väljapeetuses nii lähedased naised, oma põlvkonda, kelle saatus pakkus tõuse ja mõõnu, oli rahutu ja vahelduv, aega, millele andsid paraku tooni ka traagilised muutused meie kodumaal ning muidugi sõda.

Olin nelja-aastane, just lugema õppinud, kui meie koju tekkis raamat «Maalesõit». Kollaste kaantega, kaanepildil rongi mängivad lapsed ja salapärane sõna D. Normet, mille tähendus tuli vanematel mulle kenasti lahti seletada. Sellest ajast jäi see nimi mällu. Raamat läks kohe käiku, viisin selle õue ja sellest sai mu esimene (kahjuks ainuke) lavastajatöö, katsusin, vahelduva eduga, meie õue lapsi raamatu järgi mängima panna, matkima seda, mida raamat õpetas.

Dagmar Normetist, kellele «Maalesõit» oli debüütraamat, kujunes peagi arvestatav lastekirjanik, tõlkija, libretist ja stsenarist. Eesti lastekirjanduse tugeval foonil esile tõusta ja lugejatele meelde jääda ei ole lihtne. Dagmari armas, natuke nagu isevärki ja omapärane jutustajalaad võitis aga sõpru väiksemate ja suuremate lugejate hulgas ja tema Une-Mati sari pakub lugemismõnu tänini, olles samal ajal ka ilus kingitus Käsmu rannakülale. Paljuütlev on seegi, et Dagmar Normeti lasteluule on inspireerinud helilooja Arvo Pärti luuletaja värsse viisistama.

Märksõnad
Tagasi üles