N, 8.12.2022

Navalnõi mürgitajate sihikul oli ka teine Vene opositsionäär

Margus Parts
, toimetaja
Navalnõi mürgitajate sihikul oli ka teine Vene opositsionäär
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6
Vene opositsionäär Vladimir Kara-Murza 2017. aasta mürgitamise järel haiglavoodis. 
Vene opositsionäär Vladimir Kara-Murza 2017. aasta mürgitamise järel haiglavoodis. Foto: Kuvatõmmis
  • Aleksei Navalnõi mürgitamisega seotud FSB agent jälitas ka Vladimir Kara-Murzat
  • FSB üksus jälitas Kara-Murzat kokku seitsmes paigas ja neljateistkümnel lennul
  • Muuhulgas alustati Kara-Murza jälitamist enne Boriss Nemtsovi tapmist
  • Kara-Murza loodab ajendada läänt Venemaale sanktsioone kehtestama

Eelmise aasta augustis Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mürgitamisega seotud Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) agent jälitas ka teist opositsioonitegelast Vladimir Kara-Murzat enne tema mürgitamist 2015. ja 2017. aastal.

Venemaa reisiandmetele tuginedes järeldas uuriv väljaanne Bellingcat, et enne 2015. aasta mais ja 2017. aasta veebruaris toimunud arvatavaid mürgitamisjuhtumeid jälitas Kara-Murzat mitu FSB agenti.

Üks FSB polkovnik, kelle liikumine Kara-Murza omaga kattus, oli väidetavalt Konstantin Kudrjavtsev, kes oli seotud ka Navalnõi mürgitamisega 2020. aasta augustis Tomskis.

Kudrjavtsev jälitas Kara-Murzat väljasõidul Kaliningradi kaks kuud enne tema esimest haigestumist 2015. aastal. Teist korda liikus Kudrjavtsev opositsionääriga samal marsruudil 2016. aasta lõpus, kord umbes kaks kuud enne, kui Kara-Murza mürgitussümptomitega haiglasse toimetati.

FSB töötajate vari

Mõlemal juhul lõppes arvatav mürgitamine opositsionääri mõnede elundite seiskumise ja tema koomasse langemisega. Kara-Murza usub, et poliitiliste rünnakute põhjus oli tema toetus 2012. aasta Magnitski aktile, mille eesmärk oli kehtestada sanktsioonid inimõiguste rikkujatele Venemaal.

Vene võimud ei algatanud kummalgi juhul kriminaalasja, kuid kaks Vene haiglaraportit ja kolm rahvusvahelist uuringut jõudsid järeldusele, et Kara-Murza haigestumise põhjustas mõlemal korral mürgitus tundmatu ainega.

2015. aastal panid arstid talle diagnoosi «äge neerupuudulikkus koos kaasneva intoksikatsiooniga». Samalaadsed sümptomid olid tal ka kaks aastat hiljem. Kuigi Prantsusmaal tehtud ekspertiis tuvastas Kara-Murza organismis normist märksa enam raskemetalle, ei kinnitanud Venemaa kohtumeditsiiniline ekspertiis mürgitamist.

Ameerika Ühendriikides elav Vene opositsionäär Vladimir Kara-Murza. 
Ameerika Ühendriikides elav Vene opositsionäär Vladimir Kara-Murza. Foto: Clemens Bilan/Epa/Scanpix

Teadaolevate FSB kriminalistikainstituudi liikmete reisiandmetele tuginedes järeldas Bellingcat, et üksus jälitas Kara-Murzat seitsmes paigas ja 14 lennul.

«On tõestatud, et rühm FSB kahe teenistuse töötajaid, ja seda on viimases juurdluses eriti ilmekalt näha, lendas Kara-Murza kannul nii sageli, et see ei saa olla statistiline kokkulangevus. Oli plaan opositsioonipoliitik tappa,» märkis Bellingcati liige Christo Grozev intervjuus raadiojaamale Ehho Moskvõ.

Tema sõnul polnud tegemist tavalise jälitamisega, sest alati osales selles ka keemiarelva spetsialist. «Kaks sõitu toimus just [Konstantin] Kudrjavtsevi osalusel,» lisas Grozev.

FSB üksus jälitas Kara-Murzat seitsmes paigas ja 14 lennul.

Muuhulgas olid FSB üksuse liikmed jälginud Kara-Murzat Moskva lähedal kampaaniaüritusel, mis lõppes vaid 48 tundi enne tema esimest mürgitamist. Viis kuud pärast USAst ravilt naasmist jätkas sama üksus opositsionääri jälitamist kuni tema teise mürgitamiseni 2017. aasta 1. veebruaril.

2015. aasta märtsis liitus jälgimistegevusega ka FSB põhiseaduse kaitse ja terrorismivastase võitluse osakonna kõrge ametnik Roman Mezentsev, kes oli varem saatnud reisidel kõrgeid Kremli ametnikke, muuhulgas Vladimir Putini endist nõunikku Vladislav Surkovi.

Teise Bellingcati leiu järgi leidis esimene teadaolev Kara-Murza jälitamise juhtum aset vaid mõni päev enne Boriss Nemtsovi mõrva Moskvas Punase väljaku lähedal asuval sillal.

Nemtsov ja Kara-Murza olid sarnase profiiliga opositsionäärid ja mängisid mõlemad võtmerolli Magnitski akti algatamise juures. Sellised kattuvused tõstatavad Bellingcati sõnul uuesti küsimuse, kas Vene julgeolekuteenistus võis olla seotud Nemtsovi mõrvaga.

Eelmisel aastal kaebas Washingtoni äärelinnas elav Kara-Murza kohtusse Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumi, et saada enda valdusesse tema mürgitamise suhtes algatatud kriminaalasja materjalid. Viimaks andis justiitsministeerium Kara-Murzale üle sadu lehekülgi Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) dokumente.

Väljaande RFE/RL valdusesse jõudnud FBI kirjavahetus ja laboriraportid näitavad, et Ühendriikide eksperdid konsulteerisid ka teiste riiklike laboritega, mis teevad muuhulgas uuringuid bioloogiliste ja keemiarelvade kohta. Seni avaldatud andmetest ei selgu, millega Kara-Murzat mürgitati.

«Võimalik, et riikliku julgeolekuteenistuse põhjus nende [andmete] varjamiseks on piinlikkus suutmatuse pärast kindlaks teha, millist ainet Vladimiri mürgitamiseks kasutati,» lausus Kara-Murzat kohtus esindanud Stephen Rademaker RFE/RLile.

«Kuid võttes arvesse USA valitsuse tohutut tehnoloogilist võimekust, arvame, et tõenäolisem on see, et nad siiski jõudsid mingitele järeldustele mürgitamiseks kasutatud aine kohta,» lisas advokaat.

Surve sanktsioonide kehtestamiseks

Kara-Murza sõnul peaksid uued leiud lisama survet lääne valitsustele Vene ametnikele sanktsioonide kehtestamiseks.

«Minu mürgitamise lugu on näidanud, kui palju ametis olev Kremli režiim neid isiklikke sanktsioone kardab. See on nende Achilleuse kand, sest kogu Putini režiimi modus operandi põhineb varade omastamisel Venemaalt, et varastatud rikkus välismaale hoiule panna või ära kulutada,» lausus Kara-Murza RFE/RLile.

Sel nädalal arutasid Euroopa Liidu liidrid võimalust kehtestada Kremli tippametnikele sanktsioonid Navalnõi vangistamise ja Venemaal lahvatanud meeleavalduste mahasurumise eest. Venemaa välisminister Sergei Lavrov vastas eile, et Venemaa on valmis suhete katkemiseks Euroopa Liiduga.

Inglise eriolukordade ameti töötajad Salisburys Novitšokiga mürgitatud Sergei Skripali maja juures. 
Inglise eriolukordade ameti töötajad Salisburys Novitšokiga mürgitatud Sergei Skripali maja juures. Foto: BEN STANSALL/AFP/Scanpix

USA ekspert: meil on huvi suurendada massihävitusrelvade tuvastamise võimekust

Jaanuari lõpus Ameerika Ühendriikide ekspertide poolt Eestis korraldatud õppus massihävitusrelvade kasutamise tuvastamiseks poliitilistes mõrvades on osa suurenenud huvist sellise võimekuse arendamise vastu Balti regioonis, lausus Ühendriikide abivälisministri asetäitja relvastuskontrolli programmide küsimustes Phillip Dolliff.

«Eestis korraldatud õppused on viimatine näide meie tegevuskavast aidata seadusandjatel, esmaabitöötajatel, teadlastel ja julgeolekuametnikel tuvastada juhtumeid, kus kahtlustatakse massihävitusrelvade kasutamist tapmiskatses, ja neile ohutult vastata,» märkis Dolliff neljapäevasel pressikonverentsil.

Dolliffi sõnul toimus õppuste esimene osa regiooni riikidega 2020. aasta 6.–8. oktoobrini, milles osales interneti vahendusel üle 120 inimese. Seejärel toimusid spetsiifilisemaid riigi huve arvestavad õppused Eestis 27.–28. jaanuarini.

Eksperdid näitasid Eesti ametnikele, kuidas koostada massihävitusrelva kasutamise korral tegevusplaani ning jagada rolle ja vastutust. Muuhulgas sisaldas õppus tegevuse korraldamist Novitšoki tüüpi närvimürgi avastamise korral.

USA poolt osalesid õppustel eksperdid Föderaalsest Juurdlusbüroost, välisministeeriumist ja USA riiklikust teaduste akadeemiast. Samuti kaasati eksperte lääne partnerriikidest, kellel oli võimalik rääkida hiljutistest kogemustest sellel teemal. Dolliffi sõnul on plaanis korraldada samasuguseid õppusi ka teistes regiooni riikides.

«Me oleme huvitatud selle tähtsa väljaõppe laiendamisest nii paljudele liitlastele, kui meil on võimalik,» märkis ta.

Postimehe küsimusele, kas Ühendriikide julgeolekuametite riskihinnang Balti riikide kohta seoses massihävitusrelvade kasutamisega on kuidagi muutunud, Dolliff vastata ei soovinud. Küll aga märkis ta, et Balti riikides on huvi selliste õppuste vastu kasvanud.

«Üks valdkondi meie koostöös liitlastega, muuhulgas ka selles regioonis ja Eestis, on olnud tehnilise võimekuse suurendamine [massihävitusrelvade] tuvastamiseks ja ohutuks vastamiseks,» lausus Dolliff Postimehele.

Kuigi riikide võimekus näiteks Novitšoki tüüpi närvimürgi tuvastamisel ja sellele vastamisel on erinev, järgib protsess üldiselt ühesuguseid praktikaid igas riigis.

«Võib juhtuda, et mõnel puhul on riikidel rohkem või vähem laborivõimekust. Väiksemad riigid võivad pöörduda abi saamiseks suuremate liitlaste poole, olgu nendeks siis liitlasriigid või rahvusvahelised organisatsioonid. Aga üldiselt on praktikad väga sarnased,» lausus Dolliff.

Dolliff ütles, et ei soovi hakata arutama konkreetsete riikide võimekust selliste juhtumitega tegelemisel, sest see sisaldab salajast teavet. Küll aga kinnitas ta, et liitlastele on avatud muu hulgas rahvusvahelised laborid ja osalemiseks ka õppused, mida USA on piirkonnas korraldanud.

Märksõnad
Tagasi üles