Maarja Pild: Jaak Joala pärandi kaitse

Monument on isiku mälestuse jäädvustamiseks loodud teos. See tähendab, et küsimuse all ei ole üldsegi kitsalt kaubamärk ja monumendi looja kunstiline eneseväljendus, vaid esmajärgus Jaak Joala inimväärikus, Jaak Joala enesemääramise õigus ja Jaak Joala au kaitse.

Üldreeglina kunst ei tunne piire. Oluline ei ole see, kas kunstiteos vaatajale meeldib või kas hinnangud teosele on negatiivsed. Kunst võib ka šokeerida, olla teatud juhul poliitiliselt ebakorrektne ja vastuolus enamiku arvamusega. Selles pole küsimus. Erinevus rikastab ning kunstivabadus on ühe põhiõigusena sätestatud ka Eesti põhiseaduses. Jaak Joala monumendi ümber toimuva puhul on märgitud, et kunst on vaba, tsirkust peabki saama ning vähemalt ei jäta teema pea kedagi ükskõikseks.

Kuid nii nagu kõigil teistel õigustel, on ka kunstivabadusel piirid, mille seavad sellega konkureerivad põhiseaduslikud väärtused. Veel enne kui asuda põhiseaduslikke väärtusi kaaluma, tuleb anda toimunule ka teatav laiem perspektiiv. Nimelt, tuntud inimeste mälestamisel on tähtis osa mängida ajaloolisel tõel. Ajaloolist tõde kehastavad avalikus ruumis ausambad, mälestusmärgid ja monumendid. Need, küll kunstivormid, evivad täiendavat ülesannet ja toovad kunstnikule seetõttu kaasneva kohustuse – olla vastutav selle eest, et hinnang ajaloole või isikule antakse tõetruult ja väärikalt.

Seega monumendi näol ei ole tegemist tavapärase teosega vabalt valitud kunstižanris. Monument ei saa oma olemuses ignoreerida seda mälestava isiku väärikust ja enesemääramisõigust. Monument kui teos ei saa olla ükskõikne Jaak Joala pärandi suhtes või karjuvas vastuolus tema olemusega.