Maarja Pild: Jaak Joala pärandi kaitse

  • Monumendi loomisel on esmatähtis Jaak Joala inimväärikus
  • Inimväärikus on kõigi ja iga teise põhiõiguse alus ja eeldus
  • Joala monumendi kavand ja lõpptulemus erinesid märkimisväärselt
Maarja Pild FOTO: Erakogu

Jaak Joala monumendi vaidlus on saanud üleriigilist kajastatust. Selles rambivalguses on aga jäänud täiesti tähelepanuta, mis on selle lahkarvamuse tuumikküsimus, kirjutab vandeadvokaat Maarja Pild. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Monument on isiku mälestuse jäädvustamiseks loodud teos. See tähendab, et küsimuse all ei ole üldsegi kitsalt kaubamärk ja monumendi looja kunstiline eneseväljendus, vaid esmajärgus Jaak Joala inimväärikus, Jaak Joala enesemääramise õigus ja Jaak Joala au kaitse.

Üldreeglina kunst ei tunne piire. Oluline ei ole see, kas kunstiteos vaatajale meeldib või kas hinnangud teosele on negatiivsed. Kunst võib ka šokeerida, olla teatud juhul poliitiliselt ebakorrektne ja vastuolus enamiku arvamusega. Selles pole küsimus. Erinevus rikastab ning kunstivabadus on ühe põhiõigusena sätestatud ka Eesti põhiseaduses. Jaak Joala monumendi ümber toimuva puhul on märgitud, et kunst on vaba, tsirkust peabki saama ning vähemalt ei jäta teema pea kedagi ükskõikseks.

Kuid nii nagu kõigil teistel õigustel, on ka kunstivabadusel piirid, mille seavad sellega konkureerivad põhiseaduslikud väärtused. Veel enne kui asuda põhiseaduslikke väärtusi kaaluma, tuleb anda toimunule ka teatav laiem perspektiiv. Nimelt, tuntud inimeste mälestamisel on tähtis osa mängida ajaloolisel tõel. Ajaloolist tõde kehastavad avalikus ruumis ausambad, mälestusmärgid ja monumendid. Need, küll kunstivormid, evivad täiendavat ülesannet ja toovad kunstnikule seetõttu kaasneva kohustuse – olla vastutav selle eest, et hinnang ajaloole või isikule antakse tõetruult ja väärikalt.

Seega monumendi näol ei ole tegemist tavapärase teosega vabalt valitud kunstižanris. Monument ei saa oma olemuses ignoreerida seda mälestava isiku väärikust ja enesemääramisõigust. Monument kui teos ei saa olla ükskõikne Jaak Joala pärandi suhtes või karjuvas vastuolus tema olemusega.

Kohtud on selgitanud, et kunstivabaduse piiramisel analüüsitakse teose prototüübiks oleva isiku varasemat kuulsust, tema äratuntavust, eraellu sekkumise sügavust ning teosega käsitletava teema olulisust. Antud juhul ei ole loodud monumendi näol tegemist kunstniku poolt olulisele ühiskondlikule probleemile tähelepanu juhtimisega. Vaidlust ei ole, et teosega kujutatud isik on äratuntav ning laulnud ennast sadade tuhandete inimeste südamesse. Vaidlust ei ole ka selles, et loodud on kunstniku enese hinnangul monument ning see on Eestis ainus, mis on võtnud endale ülesande mälestada Jaak Joala pärandit. Seega on küsimuse tegelik tuum konkreetse isiku mälestuse kaitses.

13.02.2021 16.02.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto