TERVISHOID ⟩ Hoogvaktsineerimist takistab koordineerimatus

Perearstid ja vaktsineerimiskeskused on riskirühmade vaktsineerimiseks valmis juba kuu algusest, kuid seni on neile vaktsiine saabunud väikeste kogustena ja harva. Foto: Shutterstock

• Osa perearstidele ei anta vaktsiine, nad istuvad juba nädalaid jõude
• Puudub läbipaistvus, kes ja kuidas maakonnas või linnas keskused pingeritta seab
• Haigekassa lubab vaktsineerimise kõrgajal perearstidel vähendada plaanilist tööd

Tallinna tervisekeskuse Sinu Arst perearsti Anneli Talviku sõnul käib vaktsiinide jagamine kohmakalt. Lisaks puudub terviseametil ja haigekassal ülevaade, kellel on võimekus vaktsineerida ja kus leidub selleks vaba ressurssi. «Vaatame kolleegidega hämmastunult kogu seda ebaõnnestunud korraldustööd ja küsime üksteiselt, kas tõesti paremini ei saaks?» räägib ta.

Talviku arvates saaks. «Perearste tuleb hakata usaldama,» arvab ta.

Talviku arvates saaks. «Perearste tuleb hakata usaldama,» arvab ta.

Vaktsiine napib siiani. «Seepärast on halenaljakas lugeda, kuidas haiglate juhid vintsklevad vaktsiinide ülejäägi käes ja peavad otsima kedagi, kellele seda süstida,» alustab Talvik.

Ühes kohas seisab vaktsiin kapis, sest inimesed ütlevad ära, teisal on vaktsineerijad ootel, et saaks lõpuks alustada. «Kui anda need kogused teistele edasi, saaksid vähemalt eakad õpetajad kaitsesüstid kiiremini kätte,» sõnab perearst.

On halenaljakas lugeda, kuidas haiglate juhid vintsklevad vaktsiinide ülejäägi käes ja peavad otsima kedagi, kellele seda süstida.

Tallinna perearst Anneli Talvik

«Meie seadsime end jaanuaris valmis nädalaga kohe pärast esimest teadet, et perearstid saavad peagi vaktsineerimisega alustada,» räägib Talvik. Kolleegid läbisid koolituse, mängiti läbi viisid, kuidas tööd muuta. Pandi paika ootenimekiri ja taktika, mis saab järelejäänud doosist, kui keegi kohale ei ilmu.

«Kui 80-aastaseid ei jagu, valime järgmisena sobiva kandidaadi 75-aastaste hulgast,» selgitab ta. Eraldi märkus on lisatud nimistutes nende nimede juurde, kes elavad keskuse lähedal ning on valmis tunniajase etteteatamisega kohale tulema.

Neli nädalat tagasi algaski Tallinnas Linnamõisa perearstikeskuses vaktsineerimise katseprojekt. Praegu on viie nimistuga keskuses esimese süsti kätte saanud 600 eakat, nädalaga jõuti muu töö kõrvalt süstida ligi 140 riskigruppi kuulujat.

Talviku sõnul istuvad nemad aga juba nädalaid jõude. «Suudaksime iga päev vaktsineerida vähemalt 30 inimest, sest kõigil keskuse arstidel-õdedel on tunnistus, mis lubab neil kaitsesüste teha.» Erinevalt Linnamõisa keskusest ei kuulu aga Sinu Arst vaktsineerimiskeskuste nimekirja.

«Kõik, kes soovisid, said ka keskusena kirja,» lausub haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann. «Valiku aluseks oli see, et ühes keskuses oleks rohkem arste.»

Valiku aluseks oli see, et ühes keskuses oleks rohkem arste.

Haigekassa osakonnajuhataja Külli Friedemann

Olgu selgituseks toodud, et mõlemas keskuses tegutseb viis nimistuga perearsti.

Talviku sõnul haigekassa neile ettepanekut teinud ei ole. «Kui oleks pakutud, lööksime praegu kindlasti kaasa.» Kevadise pandeemia ajal oli Sinu Arst valvekeskuste nimekirjas. «Ei oska öelda, miks meid järsku välja jäeti.»

Friedemann möönab ka ise, et sügisel keskuste arvu vähendati, nüüd on neid 53. «Lähtusime geograafilisest kättesaadavusest ehk keskuste asukohtadest ja sellest, millistel keskustel oli suurem valmisolek läbi viia esmatasandi töötajate vaktsineerimist,» selgitab ta.

Eluvõõrad plaanid

Tervishoiutöötajate sekka loetakse ka apteekrid, kelle vaktsineerimise järjekord jõudis kätte veebruaris. Põltsamaa Uue Apteegi juhataja Ülle Rebane meenutab, et ootamatult helistati haigekassast mitte talle, vaid tema noorele kolleegile: mingu kogu kollektiiv 17. veebruaril Jõgeva haiglasse kaitsesüsti saama. «Sain teate kätte, aga hakkasin mõtlema, et miks peaksime apteegi kinni panema ja sõitma maha 60 kilomeetrit, kui võiksime vaktsineerida ka Põltsamaal.»

Rebane võttis mure Põltsamaa Tervise juhi Merle Möldriga jutuks. Viimane haakus kohe ja lubas apteekritele kaitsesüstid ära teha. Tallinnast telliti vaktsiin ja eelmisel nädalal said apteekrid oma esimese doosi kätte.

«Helistasin seepeale kohe ka Jõgevale, et meie järgmisel nädalal ei tule,» räägib Rebane. «Sealt kurdeti, et vaktsiin on tellitud ja haiglal tuleb nüüd uued inimesed leida, mis võib osutuda keeruliseks.»

Pfizeri/BioNTechi vaktsiini ühest viaalist võib kätte saada kuus doosi. Foto: Dado Ruvic/Reuters/Scanpix

Põltsamaa Tervis ei kuulu vaktsineerimiskeskuste nimekirja, linnas on selleks kohalik perearstikeskus. Samuti pole tegu haiglavõrgu haiglaga, kuid 31-kohaline hooldusravihaigla juhtimine ja arstidele ruumide rentimine on Möldri harjutanud teistele mugavaid lahendusi pakkuma.

Neil on 100 protsenti töötajatest vaktsineeritud, süstid on saanud ka haigla patsiendid. Mõned hilisemad haiglasse saabujad alles ootavad, kuni minimaalne grupp täitub. «Ühekaupa ei saa Pfizeri vaktsiini teha, viaalist jagub kuuele,» räägib Mölder.

Ka õpetajaid pidi vallas algselt vaktsineerima Jõgeva haigla. «Aga pole mõeldav, et 140 inimest hakkab bussidega Jõgevale sõitma.»

Põltsamaa Tervise juht pöördus taas haigekassasse ja talle eraldati vajaminevad vaktsiinid. «Põltsamaa ühisgümnaasiumis töötab asutuse kooliõde ja esmaspäeval saidki vaktsineeritud selleks soovi avaldanud õpetajad. «Lisaks kutsusime ajakava alusel samal päeval kohale ka Puurmanni, Aidu, Lustivere, Adavere, Pisisaare ja Esku koolide pedagoogid,» võtab Mölder kogukonna kaitsesüstimised kokku.

Nii Rebane kui ka Mölder leiavad, et tsentraalne koordineerimine on kohmakas ega arvesta, kuidas inimestel tegelikult parem on, küll aga soovitavad kõigil aktiivselt haigekassaga läbi rääkida, kui kohapeal paistab sobivam lahendus.

Miks mitte perearst?

Perearstid pidid vaktsineerimist alustama veebruaris, kuid siiani on Talviku sõnul saanud seda teha üksikud keskused. «Ebameeldiva üllatusena hakkas protsess venima.» Eestile ei jagunud piisavalt vaktsiini, nii jäid ilma ka paljud perearstid.

«Maksimaalse limiidi ja piirkondade prioriteedid, millises järjekorras perearstikeskused tellida saavad, otsustavad haigekassa, terviseamet ning sotsiaalministeerium vastavalt nakkusolukorrale,» selgitab terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma üldist reeglit.

Maksimaalse limiidi ja piirkondade prioriteedid otsustavad haigekassa, terviseamet ning sotsiaalministeerium.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma

Eelis anti kolmele maakonnale: Pärnumaale, Harjumaale ja Ida-Virumaale, sest neis piirkondades oli nakatumine suurem kui mujal.

Siiski jätab Talviku arvates üldsõnalisus õhku küsimused, kes ja kuidas maakonnas või linnas keskused pingeritta seab, samuti ka see, millal vaktsiin kuhugi kohale jõuab.

Vanainimesed Tartu Kaubamaja juures. Foto: Sille Annuk

Segadust vaktsineerimisega on perearst omal nahal juba kogenud. «Seda kirja, et tohime alustada üle 80-aastaste vaktsineerimisega, keskus ei saanudki.» Küll aga jõudis ühel päeval kohale sõnum, et varsti võib alata 70-aastaste kaitsepookimine. «Püüdsime aru saada, kas kusagil on viga sisse lipsanud ja oleme ühest partiist ilma jäänud. Aga telefoniliinid olid pidevalt kinni ja kirjadele ei vastatud.»

Hiljem tellis Talvik esimesed doosid keskusele siiski arvestusega, et ots tehakse lahti kõige eakamatega, nagu plaan ette näeb. «Selle nädala keskel loodame lõpuks vaktsineerimisega pihta hakata,» lausub ta.

Sama lootus on ka pikalt vaktsiini oodanud perearst Anne Kaldojal, kelle praksised asuvad nii Põlvamaal kui ka Võrumaal. Mõlemale kohale korraga ei pruugi ta luba saada. «Kui lubatakse alustada vaid Põlvamaal Räpinas, siis Mikitamäe rahvast me vaktsineerida ei tohi.»

Mikroskoopilised kogused

Tavaliselt otsustatakse Kaldoja sõnul pealinnas reedeti, kellele jagub vaktsiini ülejärgmisel nädalal. Luba käes, võib terviseametisse tellimuse ära teha, sest detailide kooskõlastamine võtab samuti aega.

Kaldoja nimistus on riskigrupi patsiente 40 protsenti ehk viis korda rohkem kui näiteks perearstide seltsi esimehel Le Vallikivil. «650 riskipatsiendist 140 on meil üle 80-aastased. Sel nädalal lähebki lahti nende vaktsineerimine,» räägib Kaldoja.

Kui lubatakse alustada vaid Räpinas, siis Mikitamäe rahvast me vaktsineerida ei tohi.

Põlvamaa ja Võrumaa perearst Anneli Kaldoja

Eakate vaktsineerimiseks sobivat Pfizeri vaktsiini tohib perearst oma nimistule korraga tellida 36 doosi. Vaktsiine jagatakse igale perearstile ühepalju sõltumata riskirühma suurusest nimistus.

Rapla perearstikeskuses, kus koos seitsme nimistu patsiendid, loodab perearst Kadri Luga, kes ka keskust juhib, esimese korraga kätte saada 252 doosi Pfizeri vaktsiini. «Selle võrra suurem on ka keskuse riskigrupi patsientide arv, nimelt 3200.»

Lugal on kolleegide, apteekrite ja hambaarstide Covid-19-vastasest vaktsineerimisest olemas varasem kogemus. «Midagi ootamatut toona ette ei tulnud, üsna tavalised mured: süstekoha valulikkus, palavik, peavalu.» Pigem noorematel ja pärast teist doosi. «Aga see on ette teada ja talutav, sest ebamugav reaktsioon läheb paari päevaga üle.» Perearst soovitab leevenduseks võtta paratsetamooli.

Vaktsineerimise võimekuse kohta nende keskuses arvab aga Luga, et kui õed töötaksid kolmes kabinetis, siis umbes 100 inimese vaktsineerimisega päevas saaksid nad hakkama nii, et see muud tegevust ei segaks.

Logistika logiseb

Kuluaarides kiruvad perearstid terviseameti logistikat, aga niikaua kui saadetised on väikesed ja need tulevad harva, saab murest üle. Siiski nõuab nädalavahetuse ümberkorraldamist olukord, kui järgmisel nädalal saabuma pidanud vaktsiin on reede õhtul äkki kulleriga ukse taga. Tööpäev on läbi, uksed lukus, kuid kiiresti tuleb leida keegi, kes saadetise vastu võtaks ja külmikusse paneks. Lisaks kuluvad puhkepäevad helistamisele ja vabandamisele ning ülepeakaela vaktsineerimisele, sest muidu läheksid vaktsiinidoosid raisku.

Kuidas käib vaktsiini tellimine?

• Arst esitab tellimuse terviseameti kodulehelt veebivormi kaudu.
• Korraga tellitakse nädala kogus, millele kehtivad limiidid, näiteks Pfizeri vaktsiinil oli see 36 doosi.
• Koguse kontrolli järel tellimus kinnitatakse.
• Järgmise nädala tellimus tuleb esitada vaktsineerimisele eelneva nädala teisipäevaks.
• Arstile saabub kaks teavitust: tellimuse kättesaamise ja kinnitamise kohta.
• Tellimus jõuab sihtpunkti tööpäeva täpsusega. Siiski võiksid vaktsiinid igaks juhuks saabuda päev enne vaktsineerimiste algust.
• Terviseameti laos pakib kaupa 18 töötajat. Eestile eraldatud vaktsiinikoguste suurenemisel võetakse töötajaid lisaks, nagu palgati nn koroonadetektiive – värbamiskuulutuste ja töötukassa kaudu.
• Vaktsiinid pakitakse termokasti, kuhu lisatakse süstetarvikud, külmaelement, perearstidele ka temperatuurimõõdik. Iga vaktsiinidoosiga on kaasas infoleht patsiendile.
• Erineva tootja vaktsiinid pakitakse eraldi, sest ühte transporditakse +2 °C kuni +8 °C ja teist –20 °C juures.
• Üldjuhul veetakse vaktsiini üle Eesti kuni kaheksa autoga laiali iga päev.
• Veebruari esimesel nädalal sõlmiti kaks juuli lõpuni kehtivat pakiveoteenuse raamlepingut summas kuni 750 000 eurot. Logistikapartnerid Magnum ja Tamro aitavad vaktsiini laiali vedada ning hoiustavad süstlaid.

Allikas: terviseamet

Talviku sõnul on logistikas tähtis kinni pidada lubadustest. «Kui esmaspäeval öeldakse, et kutsuge inimesed järgmiseks nädalaks enda juurde, ja reedel saadetakse ilma täpsema selgituseta teade, et vaktsiini saabumine lükkub edasi, siis on arusaadavalt pahased mitte ainult perearstid ja -õed, kes leppisid mõttetult aegu kokku, vaid suurem ring inimesi.»

Üle 80-aastaste vaktsineerimisel tuleb arvestada, et paljud neist enam ise autorooli ei istu või kohale ei kepsuta. «Neid peab aitama lähisugulane, kes käib tööl, või tuleb tellida sotsiaaltransport, mis eeldab lisaks suhtlemist omavalitsusega,» arutleb ta.

Nõiajaht, mis algas vaktsiiniga smugeldajatele, puudutab Talviku sõnul ka ausaid arste. «Küsisin kuu aega tagasi, kas eakas raske haigusega proua, kes elab talvel tütre juures Tartus, võib seal saada oma süsti kätte?» Talvikule anti ebamäärane vastus, et võib-olla kunagi saabub selle kohta juhis. «Juhist ei ole tänaseni tulnud.»

Siiski söandas Talvik paluda tuttava Tartu perearsti abi, et prouat ja tema tütart tülikast Tallinna-sõidust säästa. Praeguseks on asi lahenenud, aga loomulikult ei tea kolleeg, kuidas hiljem vaadatakse sellele, et ta nimistuvälist patsienti vaktsineeris.

Ideid tulevikuks

Talvikut häirib, kui riik jagab üldsõnalisi signaale, näiteks, et eakate vaktsineerimine algas Harjumaal ja Ida-Virumaal. Inimestele jääb mulje, et kaitsesüstimine käib maakonnas täie hooga, aga täpsustamata jäävad tervisekeskused, kus tegevus aset leiab. «Pärast selliseid meediasõnumeid helistatakse meile massiliselt: millal saabub juba kutse?»

Ükskõik kui palju ametnikud ka ei räägiks, et keegi ei pea muretsema, kui järg käes, kutsub vaktsineeriv asutus inimese kohale, tahab inimene teada, kes ja mil viisil seda teeb, et teaks kutset mitte maha magada.

Vaade Rapla kirikutorni juurest Rapla linnale. Foto: Shutterstock

«Praegu saame helistamistega hakkama,» mõtiskleb Rapla perearst Luga. «Olukord muutub ilmselt suve poole, kui kogused suurenevad ja samal ajal on arstil käes mitme firma vaktsiinid.» Sel juhul ootaks tema küll digiregistratuuri, kus iga soovija saaks vaktsineerimise aja endale broneerida. Perearsti tööd lihtsustaksid ka vaktsineerimispunktid, kuid tuleb mõelda, kust võetakse sinna tööjõud.

Haigekassa osakonnajuhataja Friedemanni sõnul vaktsineerib inimesi peamiselt õde, perearst tegeleb samal ajal teiste patsientidega. Haigekassa lubab vaktsineerimise kõrgajal vähendada mõnevõrra plaanilist tööd, kuid tingimusel, et inimesed jätkuvalt ka muude tervisemuredega abi saaksid.

Perearstide võimekus ja huvi lisatööd teha on samuti erinev. Talviku sõnul kompenseeriks seda toetav kolleegide võrgustik. «Kui mõnes piirkonnas ei taha üks perearst vaktsineerida, saaks mitme nimistu süstimised koondada.» Aga riik üldise korraldajana pole tema sõnul veel ette pannud, et vaataks laiemat pilti ja teeks piirkondlikke plaane.

Suur- ja maakonnahaiglate kõrval tegutseb 53 vaktsineerimiskeskust

Suuremale kollektiivile teeb kaitsesüste vaktsineerimiskeskus või haigla vaktsineerimiskabinet, aga ka lähim kooli- või hooldushaigla õde või lähedal asuv tervisekeskus.

Vaktsineerimiskeskused

Tallinn: Järveotsa Perearstikeskus, Jürgenson PAK, Kivimäe Perearstikeskus, Linnamõisa Perearstikeskus, Medicumi Esmatasandi Tervisekeskus, Merelahe Perearstikeskus, Mustamäe ja Nõmme Perearstikeskus, Pealinna Perearstid, Perekliinik, Pirita Perearstikeskus, Tallinna Perearstikeskus

Tartu: Annelinna Tervisekeskus, Gildi Tervisekeskus, Tasku Meditsiinikeskus, Ülikooli Perearstikeskus

Harjumaa: Kehra Tervisekeskus, Keila Perearstikeskus, Laagri Perearstikeskus, Saku Tervisekeskus

Hiiumaa: Kärdla Perearstid

Ida-Virumaa: Jõhvi Tervisekeskus Corrigo, Narva Perearstikeskus, Perearstide Keskus Neeme (Sillamäe)

Järvamaa: Paide Arst, Türi Tervisekeskus

Jõgevamaa: Põltsamaa Perearstikeskus

Lääne-Virumaa: Rakvere Tervisekeskus, Tapa Perearstikeskus, Väike-Maarja Tervisekeskus

Läänemaa: Haapsalu Perearst

Pärnumaa: Ristiku Tervisekeskus (Pärnu), Vändra Perearstid

Põlvamaa: Maritta Loog (Põlva), perearst Hepp Nigol (Põlva), Räpina Tervisekeskus

Raplamaa: Rapla Tervisekeskus, Märjamaa Perearstikeskus

Saaremaa: Kuressaare Perearstikeskus

Valgamaa: Katrin Palover (Valga), Peretervis (Valga), perearst Hilja Priuhka (Valga), Talvi Terje (Valga), perearst Gerta Sontak (Otepää), perearst Heiki Annuk (Otepää)

Viljandimaa: Helve Kansi (Viljandi), Abja Esmatasandi Tervisekeskus, Suure-Jaani Tervisekoda

Võrumaa: perearst Agi Märdin (Võru), perearst Marje Toom (Võru), Võru Arst, Antsla Tervisekeskus, Dr. Aune (Vastseliina), Terviseagentuur (Lasva)

Haiglad

Tartu Ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla (Tallinn), Tallinna Lastehaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla (Jõhvi), Pärnu Haigla, Narva Haigla, Lõuna-Eesti Haigla (Võru), Hiiumaa Haigla (Kärdla), Järvamaa Haigla (Paide), Jõgeva Haigla, Kuressaare Haigla, Läänemaa Haigla (Haapsalu), Põlva Haigla, Rakvere Haigla, Rapla Haigla, Valga Haigla, Viljandi Haigla

Allikas: haigekassa