Juhtkiri ⟩ Viirus jõulisemalt alla

  • Eesti epideemiline olukord on vastuoluline
  • Praegu on täiendavad piirangud vajalikud
  • Teadusnõukoja soovitused võiksid olla avalikud
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts FOTO: Urmas Nemvalts

Homme teeb valitsus otsused täiendavate koroonapiirangute kohta. Põhjust on selleks piisavalt, sest viimastel nädalatel on nakatumiste arv hakanud taas tõusma ja selle suhtarvu poolest oleme Euroopas tipus. Küsimus on, millisel viisil ja milliste vahenditega tõus peatada.

Epideemia olukord Eestis on mõnes mõttes vastuoluline. Praegu on viirus levinud kõigis maakondades ja kõigis vanuserühmades. Nakatamiskordaja R on üle 1,1, mis tähendab, et oleme ohtlikul piiril, kus aeglane kasv võib kergesti üle minna kiireks kasvuks. Eriti kui Eestis juba avastatud kõrge nakkavusega Briti viirustüvi kontrolli alt välja läheb.

Teisalt on teadmata põhjusel Eestis koroonasurmade suhtarv registreeritud nakatumisjuhtudesse Euroopa madalaim, mis on hea, kuid kindlasti vähendab ohutunnet ja võib panna inimesi piirangutesse hooletult suhtuma. Muretust võib näha niihästi avalikus ruumis, kus maski kandmine on ohtlikult vähenenud, kui ka sotsiaalmeediasse süüdimatult postitatud piltidest, millel kajastuvad perekondlikud kokkutulekud või ajaveetmised sõpradega.

Ometi ei saa keegi tagada, et suremuse arvud ei pöördu juba järgmisel hetkel halvemuse poole. Haigestumisnäitajate kasvu tõttu on igati õigustatud kehtestada täiendavad koroonapiirangud. Et nakatumine on ühiskonnas ühtlane, on teadusnõukoda soovitanud piiranguid, mis puudutaks kõiki elanikkonna rühmi. Samas, nagu ütles Postimehele teadusnõukoja liige professor Irja Lutsar: «Ükski meede ei tööta, kui sellest kinni ei peeta.»

Valitsuse tegevuse läbipaistvus koroonapiirangute kehtestamisel ja ühtsus sõnumites annaks ka ühiskonnale suurema kindlustunde, mida ja miks tuleb teha.

See on kindlasti praeguse olukorra peamisi võtmekohti. Teadusnõukoda on esitanud soovitused jätta kõik koolid pärast koolivaheaega üheks nädalaks kaugõppele ja katkestada ka huviringide töö. Professor Lutsar rõhutab, et õpilased püsiksid koolivaheajal ja kaugõppe ajal tõesti kodus, mitte ei läheks vanematega ekskursioonile mööda Eestimaa veeparke.

Seni on Eestis loodetud elanike teadlikkusele, aga sellest ei piisa. Tuleks kaaluda ka tõsisemat politseikontrolli ja trahvide rakendamist. Eriti riskantne on lähikontaktsete vabameelsus eneseisolatsioonist kinnipidamisel. On eriti halb, kui selleks annavad eeskuju isegi ühiskonnas tuntud inimesed. Kuigi trahvid võivad inimesi mõjutada, on kindlasti suurema mõjuga ühiskonna ja meedia tauniv hinnang.

Koroonapiirangute kehv järgimine võib olla tingitud ka vastuolulisest valitsuskommunikatsioonist. Kuigi teadusnõukoda soovitas sulgeda vaheaja järel nädalaks koolid, arvas tervise- ja tööminister Tanel Kiik juba eile, et koduõppele võiks jääda vaid vanemad klassid ja ülikoolid. Valitsuse otsus tuleb aga alles homme. Et teadusnõukoda soovitusi ei avalikustata, pole kunagi olnud täit kindlust, kuivõrd valitsus on neid järginud ja milliste põhjendustega jätnud arvestamata.

Kindlasti tuleks kriisiolukorras kasuks, kui valitsuse otsused avalikustataks koos teadusnõukoja soovitustega ja koos põhjendustega, kui otsused ei arvesta soovitusi. Suurem läbipaistvus koroonapiirangute kehtestamisel ja ühtsus sõnumites annaks ka ühiskonnale suurema kindlustunde, mida ja miks tuleb teha.

16.02.2021 18.02.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto