N, 2.02.2023

ülevaade ⟩ Myanmari sõjaväelased röövivad öösiti inimesi oma kodudest

Karl-Hendrik Pallo
Myanmari sõjaväelased röövivad öösiti inimesi oma kodudest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sõjaväelased, kes esmaspäeval Yangonis asuvas keskpangas survestasid töötajaid tagasi tööle naasma.
Sõjaväelased, kes esmaspäeval Yangonis asuvas keskpangas survestasid töötajaid tagasi tööle naasma. Foto: Aung Kyaw Htet/zumapress.com/scanpix
  • Sõjavägi andis amnestia 23 314 vangile
  • Kohalikud kardavad öiseid vahistamisi ja on moodustanud valvegrupid
  • Kohalik aktivist: vabastatud kurjategijad viidi veoautodega linnadesse
  • Sõjaväerežiim soovib Norra telekomiettevõttelt inimeste telefoniandmeid

Vastasseis meeleavaldajate ja sõjaväe vahel on viimaste päevade jooksul Myanmaris üha teravnenud: soomukid ja sõdurid on nüüd tavapärane linnapildi osa ning rahvas süüdistab sõjaväelasi koos vabastatud kurjategijatega öistes inimröövides.

Myanmari inimesed on veendunud, et sõjavägi saatis hiljuti vabastatud kriminaalid protestijaid taga kiusama ja linnadesse kaost tekitama.

«Vanglatest vabastatud kurjategijad viidi veoautodega linnade magalapiirkondadesse ning mitmeid teateid on tulnud süütamistest Mandalays ja Yangonis. Samal ajal peatas sõjaväejuht nädalavahetusel eriolukorra lõpuni kodanikuõigused riigis,» kommenteeris Postimehele hetkeseisu Myanmaris kohalik aktivist, kes julgeolekukaalutlustel ei soovinud oma nime lehes avaldada.

Sõjavägi on andnud kodanikuõiguste peatamise otsusega endale vaba voli inimeste kodusid läbi otsida ja ilma kohtuotsuseta neid vahistada.

Hiina aitab internetti piirata

Aktivisti sõnul on naabruskonnad moodustanud valvegruppe, et öösiti turvalisust tagada. «Peale kurjategijate on ka sõjavägi ja politsei öösiti tänavatel, nad viivad endaga inimesi nende kodudest kaasa,» ütles aktivist ja lisas: «Pühapäeva öösel vahistati ka kogukonna valvureid, see öö oli paljude jaoks äärmiselt hirmus.» Röövitud inimestega pole omaksed kontakti saanud.

Kahtlaste inimeste ilmumine naabruskondadesse ning hirm sõjaväelaste ja kurjategijate ees on suurendanud nõudlust kõiksugu valgusallikate järele. «Meilt on kõik taskulambid ära ostetud ja oleme suurendanud viimaste sündmuste valguses nende tarneid,» vahendas Myanmar Times Yangonis asuva poodniku sõnu.

Esmaspäevased meeleavaldused Yangonis.
Esmaspäevased meeleavaldused Yangonis. Foto: Sai Aung Main/afp/scanpix

Riikliku väljaande Global New Light of Myanmar andmetel kuulutas Myanmari de facto juht kindral Min Aung Hlaing 12. veebruaril välja amnestia 23 314 vangile. Korralduses märgiti, et see samm astuti humaansetel eesmärkidel ja osana püüdlustest muuta kinnipeetavad «eeskujulikeks kodanikeks.».

«Inimesed on nördinud ka Hiina käitumisest, Peking lubas esialgu mitte sekkuda riigi siseasjadesse, kuid on saatnud riiki arvutitehnikat ja tehnikuid, et aidata sõjaväerežiimil internetti piirata,» ütles kohalik aktivist Postimehele.

Küberturvalisuse ekspertide sõnul aitab Hiina Myanmaris tugevdada kontrolli interneti üle ja tekitada tulemüüri, mis suudab sotsiaalmeedia, otsingumootorid ja proksiserverid maha võtta, vahendab VOA News. Hiina on süüdistused tagasi lükanud.

Lisaks sellele kohustab sõjaväe poolt värskelt kehtestatud küberturbeseadus telekomiettevõtteid nagu Ooredoo ja Telenor riigis salvestama ja alles hoidma kõiki geolokatsiooni andmeid vähemalt kolm aastat. Samuti tekkis ettevõtetel kohustus kõiki neid andmeid valitsusega jagada, mis annab sõjaväele ülevaate inimeste liikumistest ja suhtlusest.

«Uus küberturbeseadus ei arvesta inimõigustega ja seda ei tohiks käiku lasta. Me kardame, et riigis toimuv ei jõua rahumeelse lahenduseni,» ütles Norra riigile kuuluva Telenori juht Sigve Brekke eilses kommentaaris väljaandele Financial Times.

Myanmaris oli pühapäeva öösel kahe nädala jooksul kolmas üleriigiline internetikatkestus, teatas seirerühm NetBlocks suhtlusvõrgustikus Twitter. «Myanmaris algas peaaegu täielik internetikatkestus kohaliku aja järgi kella ühest öösel. Reaalajas võrguandmed näitavad pärast võimude tellitud interneti tõkestamist riiklikku ühenduvust vaid 14 protsendil tavalisest tasemest,» kirjutas NetBlocks.

Internetikatkestustest ja armee paigutamisest linnatänavatele hoolimata on protestid jätkuvalt hoogustumas. Proteste veavad eest eelkõige noored, kes on viimasel kümnendil vabas riigis üles kasvanud, kuid nendega on liitunud ka mungad, poliitikud, valitsusametnikud, kontoritöötajad ja üksikutes kohtades isegi politsei. Sõjavägi on vastusena avanud tule protestijate pihta nii Myitkyinas, Mandalays kui ka Naypyidaw’s.

Budistlikud mungad liitusid teisipäeval Mandalay linnas protestidega.
Budistlikud mungad liitusid teisipäeval Mandalay linnas protestidega. Foto: Ap/scanpix

«Viis ajakirjanikku, kes kajastasid proteste Myitkyinas asuva Buga energiaettevõtte kontori ees, võeti vahi alla,» teatas linnas asuv meediakanal The 74 Media.

Kohapeal olev ajakirjanik ütles uudisteagentuurile AFP, et julgeolekujõud kasutasid pisargaasi ja avasid siis rahvahulga laialiajamiseks tule, kuid pole teada, kas nad kasutasid kummikuule või lahinglaskemoona. Hukkunuid registreeritud ei ole.

Kohaliku meedia teatel kasutati Mandalay linnas kummikuule ning viga sai kaks inimest. Naypyidaw’s tulistati 19-aastast tüdrukut pähe, kes suri saadud vigastustesse 12. veebruaril.

Interneti­katkestustest ja armee paigutamisest linnatänavatele hoolimata on protestid jätkuvalt hoogustumas

«Võimud üritavad rahu säilitades edasi liikuda, kuid riigireeturite vastu, kes riiki vägivalla abil kahjustavad, rakendatakse asjakohaseid ja tõhusaid meetmeid,» vahendas Reuters riigipöörde juhi Min Aung Hlaingi esmaspäevaseid sõnu.

Kukutatud tsiviilliidrit Aung San Suu Kyid esindav advokaat Khin Maung Zaw ütles esmaspäeval, et Suu Kyi kinnipidamist on pikendatud 17. veebruarini. Nobeli rahupreemia laureaat on koduarestis seoses süüdistusega välismaise registreerimata raadiosaatja omamises ja teda ei ole riigipöördest saadik avalikult nähtud.

Käsk vältida sõna «riigipööre»

Myanmari uus sõjaväerežiim hoiatas pühapäeval kodanikke põgenenud poliitiliste aktivistide varjamise eest ja andis välja mitmed uued vahistamiskäsud.

Politsei jahib eelkõige meeleavaldustel sõna võtnud aktiviste. «Kui märkate mainitud põgenikke või teate nende kohta midagi, teatage sellest lähimasse politseijaoskonda,» öeldi pühapäeval riigimeedias.

Lindpriide seas on ka Min Ko Naing, kes veetis üle kümne aasta vanglas eelmise sõjaväerežiimi vastaste meeleavalduste korraldamise eest 1988. aastal.

«Ööpimeduses vahistatakse inimesi, peame olema ettevaatlikud,» ütles ta laupäeval Facebooki postitatud videos mõned tunnid enne vahistamiskäsku ja lisas: «Nad võivad meid vägivalda kasutades maha suruda, peame olema selleks valmis.»

Teiste aktivistide seas oli veel 1988. aasta meeleavalduse veterane, Suu Kyi endine ihukaitsja, muusikuid ja sotsiaalmeedia suunamudijaid. «Ma olen nii uhke, et ma olen samas vahistamisnimekirjas koos Min Ko Naingiga. Püüdke mind kinni, kui saate,» ütles Rahvusliku Demokraatialiiga lobist ja suunamudija Ei Pencilo oma 1,6 miljonile Facebooki jälgijale.

ÜRO Inimõiguste Nõukogu palus eelmisel reedel kõik meelevaldselt vahistatud inimesed vabastada ning sõjaväel võim Suu Kyi valitsusele tagasi anda.

Batmani kostüümis protestija, kes kutsub Yangonis üles lõpetama diktatuuri. 
Batmani kostüümis protestija, kes kutsub Yangonis üles lõpetama diktatuuri. Foto: Santosh Krl/zumapress.com/scanpix

Sõjavägi väidab, et võimu võtmine oli õiguspärane, ning käskis ajakirjanikel vältida sõna «riigipööre» kasutamist, selgitades, et see on meediaeetika rikkumine. «Avaliku korra hoidmise eesmärgil on tähtis, et selliseid provokatiivseid väiteid valitsuse kohta ei esitata,» teatas sõjavägi ametlikus pöördumises.

Märksõnad
Tagasi üles