L, 3.12.2022

Koolijuht: lepingus pole sätet, mis vaktsineerimata õpetajat tööle ei luba

Nele Kullerkupp
, reporter-toimetaja
Koolijuht: lepingus pole sätet, mis vaktsineerimata õpetajat tööle ei luba
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Reaalkooli direktori Ene Saare sõnul on oluline, et õpetajad saaksid kiiresti vaktsineeritud. Kõikide koolide kaugõppele suunamise asemel pooldab ta piirkondlikke meetmeid, mis lähtuksid kohalikest oludest.
Reaalkooli direktori Ene Saare sõnul on oluline, et õpetajad saaksid kiiresti vaktsineeritud. Kõikide koolide kaugõppele suunamise asemel pooldab ta piirkondlikke meetmeid, mis lähtuksid kohalikest oludest. Foto: Mihkel Maripuu

Olukorras, kus igapäevased nakatumisnäitajad ei näita vaibumismärke, on Covid-19 tõrje teadusnõukoda andnud soovituse viia kõik koolid nädalaks pärast koolivaheaega kaugõppele. ­Paljudele koolidele oleks see soovimatu olukord, sest kaugõpe suurendab niigi läbipõlemisohus olevate õpetajate töökoormust ning seab keerulisse olukorda ka õpilased. Tallinna reaalkooli direktor Ene Saar ütles saates «Otse Postimehest», et tänaseks on tugispetsialistide juures käinud sama palju lapsi kui tavaliselt aasta lõpuks.

Kas kaug- ja lähiõppe vahel laveerimine on muutnud õpetajate töökoormust suuremaks?

Õpetajate koormus on kahekordistunud. Mõtlesin selle üle, kui ma detsembris ei olnud veel kordagi näinud oma kümnendat klassi, kellega õppetööd alustasin. Tean, mida teen tavaliselt oma esimestel tundidel – ma näen neid lapsi esimest korda, nad on tulnud uude kooli üle Eesti kokku. Kuidas ja mil viisil seon neid õpetajana kollektiiviks läbi ekraani? Nad ei näe mind õieti, nad ei saa aru, mis inimene ma olen, ma ei saa rakendada neid võtteid, mida ma klassiruumis seda kollektiivi ja neid meeskondi tekitades teen. Ma valmistasin terve pika laupäeva ette oma esimest tundi, tagasisidestasin üht tundi terve pika päeva. Neid kahte pikka tööd oleksin ma teistes oludes teinud kaks korda 45 minuti jooksul kohapeal. Ma arvan, et see annab arusaama, mida selline muudatus ellu toob. Me ei ole muudatuste vastased, aga see kurnab meid kõiki.

Kas pidev laveerimine kahe õppevormi vahel segab kuidagi õppetööd ning õpetajate võimalusi anda lastele vajalikku ja head haridust?

Planeerimine on alati hea asi, me teame ju kõik, et kui on hea plaan, millega minna, mis pole mitte üheks päevaks, vaid pikemaks perioodiks, siis saamegi kavandada tegevusi. Kas nüüd võib öelda, et kõik kohe distantsõppele; ma arvan, tuleb ka vaadata, et kus ja mis olukord on. Ja ega ainult kool ei saa päästa. Kui ma mõtlen selle peale, kuidas haigus sisse tuleb, siis võin öelda, et see tuleb ka läbi huvitegevuse ja spordi. See tuleb erinevatest kohtadest ja me ei saa öelda, et kool on nüüd kolle. Aga see toob kaasa olukorra, et peame nüüd kõik vastavalt sellele oma tegevusi muutma ja see mõjutab planeerimist. Kindlasti õpetajad eelistavad seda, et lapsed on klassiruumis olemas. Siis ma näen, milline on õpilaste reaktsioon, ekraani taga ma seda ei näe. Kui palju lapsed siis teadlikult tunnis on, kui tegemist on veebitunniga? See on teinud kõigi töömahu suuremaks, see on reaalsus ja ma tunnen kindlasti muret õpetajate pärast, et nad läbi ei põleks.

Ometigi tuli teadusnõukoda nüüd välja ettepanekuga – valitsus küll otsustab neljapäeval (täna – toim), kas see võetakse vastu või mitte –, et pärast vaheaega peaksid kõik koolid minema nädalaks ajaks distantsõppele. Kas see morjendab teid, kas te leiate, et sellele võiks olla alternatiive?

Alternatiiv on ilmselt piirkondlik lähenemine. Võib-olla ei ole see hea näide, aga ütleme, et kui Ruhnu koolis ei ole ühtegi last, kes oleks sellega seotud, või ei ole neil hetkel üldse koroonat, siis on ju kurb, kui nad peavad nüüd kodus istuma. Mis see lahendus on? Ma arvan, et oluline sõnum on see, kuidas ja kas me kõik kanname maske. Kuidas viia inimesteni ennetamismeetmed? See on kõige suurem võti praegu. See, et lükkame nüüd koolid distantsõppele, on ju järeltulem.

Märksõnad
Tagasi üles