Vaenukõne eelnõu uus tulemine paneb Keskerakonna kahvlisse

  • Reformierakonna vihakõne karmistamise seaduseelnõu läheb teisele ringile
  • Keskerakond on ainuke, kellel kindlat seisukohta veel ei ole
  • EKRE ja Isamaa plaanivad eelnõud takistada kõikide võimalike vahenditega
  • Mis on saanud Eesti vastu alustatud rikkumismenetlusest?
Loodav eelnõu muudaks vaenukõne senise defineerimise ja selle eest määratavad karistused karmimaks. FOTO: Christian Ohde Via Www.imago-images.de/Scanpix

Detsembris riigikogus maha hääletatud vaenukõne eelnõu on nüüd taas ettevalmistamisel. Et võimuliidu jõujooned on paari kuuga muutunud, ei tule eelnõu seekord opositsiooni suurimalt erakonnalt, vaid peaministripartei Reformierakonna eestvedamisel valitsusest.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui eelnõu, mis peaks justiitsministeeriumis valmis saama aprilliks, jõuab kunagi riigikogu saali, on kaalukeeleks Keskerakond. Samas lükati just Keskerakonna häälte abil eelnõu viimati riigikogust välja, ja seda teps mitte ainult toonase koalitsiooni ühtsuse, vaid ka sisulise vastumeele tõttu.

Loodav eelnõu muudaks vaenukõne senise defineerimise ja selle eest määratavad karistused karmimaks. Eesti karistusseadustiku paragrahvi 151 järgi võib karistada kuni 2400 euro suuruse trahvi või arestiga isikut, kes avalikult kutsub üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundiga, kui on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale.

Kui sama teoga on põhjustatud inimese surm, tekitatud tervisekahjustus või muu raske tagajärg, võidakse karistada kas trahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.

Euroopa Liidu direktiiv näeb ette, et juba viha õhutamise algatamine, viha õhutamine ise ja sellele kaasaaitamine oleks kriminaliseeritud ning selle eest määrataks kuni aastane vanglakaristus. Direktiivi alusel algatas Euroopa Komisjon oktoobri lõpus Eesti suhtes rikkumismenetluse. Eesti aga komisjoni väidetega ei nõustunud ja lükkas need tagasi.

«Me põhjendasime need ära sellega, et meie karistusseadustikus on piisavalt seda valdkonda reguleeritud ja ükski tegu karistamata ei jää,» ütles endine justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa).

Avalik üleskutse karistatavaks

Praegune koalitsioon ja justiitsminister Maris Lauri (Reformierakond) on aga vihakõne eest määratava karistuse karmistamise endale eesmärgiks võtnud ning 15. aprilliks peaks vastav eelnõu ministeeriumis valmima.

«Olukord, kus keegi peab mõnel kõnekoosolekul kõnet või raadios või avalikkuses kutsub üles: «minge pekske, lööge maha» või midagi sarnast, ja sellele järgneb reaalselt vägivald mingite gruppide vastu – selline inimene peaks saama karistatud,» selgitas Lauri.

17.02.2021 19.02.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto