Tulihing, teadlane, kokk ja kirves

Muusikuid kuulub bändi kuus, kohal on viis. Koroonaaja tavaline asi – äsja Berliinist saabunud Muudu istub karantiinis. Kuid teistel on tuju hea ja vestlus vaba, kõikide ainulaadne ja värvikas karakter laotatakse sõprade abiga lauale.

Gram-Of-Fun on küll Eesti bänd, aga kuulajaid on neil üle maailma. «Ükskord vaatasime, mis see nüüd on – kuulamine Lõuna-Aafrika Vabariigis Kaplinnas. Siis selgus, et sõber Kaarel on parasjagu seal,» räägib Philgood. Kõik naeravad mürinal. «Eesti publik on number üks, aga USA, Suurbritannia, Soome kuulajad on ka üleval. «Eesti laulu» hullusega on tulnud pöörasel hulgal kuujalaid üle Euroopa. Ma ei kujutanud ettegi, et see nii kaugele ulatub. Kogu aeg tuleb bändi postkasti küsimusi ja kommentaare, et just avastasime teie loo, hoian pöialt, nii lahedad olete!»

«Lost In A Dance» «Eesti laulul» ja lühialbumid on alles väikesed maamärgid. Aasta lõpu poole plaanib Gram-Of-Fun täispika albumi valmis saada. «Kindlasti tahame vinüüli teha,» teatab Philgood. «Juba sellepärast, et meie disainer Tauri Birken teeb nii kreisilt ägedaid asju! Meil on üldse ülimõnus meeskond, Anton Must ja Mihkel Sirelpuu aitavad asjadel juhtuda, ja muidugi see segane seltskond, kes meil bändis on.» Vaatame asja lähemalt.

Kristel Aaslaid

Raul: Kristeli kiiks on selline kiiks: kui paned kaamera käima, ilmub nipsust kaamera-Kristel. Plõks, kohe on show! Ta on sündinud esineja. /jätkub/

Kostja Tsõbulevski

Kristel: Ja ma pole kunagi Kostjat vihasena näinud. Välja arvatud siis, kui kirves on. /jätkub/