• Eestlaste mikrofloora on viimase saja aastaga oluliselt vaesunud
  • Saja-aastastelt kogutud proovid võivad viia uute probiootikumideni

Tänaste saja-aastaste roojaproovidest kogutud bakterikooslused annavad pildi tervisest, mida eestlased viimase saja aastaga kaotanud on, kuid võivad tulevikus viia ka mõnede tänapäevaühiskonna murede ravini.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Levinud ütluse järgi oled sa see, mida sa sööd. Sama kehtib ka meie sisikonnas elavate bakterite kohta. Selle rahvatarkuse juured peituvad aga suuresti meie kõhubakterites, mida elab inimese sisemuses rohkem, kui on inimesel endal keharakke. Inimene on nendega evolutsiooniliselt kokku kasvanud ning juba ammu on teada, et paljudeta neist ei suudaks me üldse elada: oleksime vitamiinivaeguses, ei suudaks seedida kiudaineid jne. Millised mikroobid meie sisemuses kanda kinnitavad, sõltub aga just sellest, mida me sööme.

Hiljuti Eesti Vabariik 100 raames valminud teadusuuring näitaski, et nii nagu on põlvkondadega muutunud inimeste toitumisharjumused, nii võime rääkida ka täiesti erinevatest kõhubakterite kooslustest. Selgus, et praeguste saja-aastaste, vastiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaastatel sündinud inimeste sisikonnast leitud kooslused erinevad märgatavalt sellest, mis on kujunenud välja 1990ndate algul sündinud lastel.

Kogu asja iva seisneb selles, et teadlased on juba aastaid tagasi ära näidanud, et inimese mikrobioota ehk sisikonna mikroelustiku kogum areneb välja esimestel eluaastatel ning püsib pärast seda suuresti muutumatuna. Kuna mikrobioota koostis sõltub aga suuresti lapsepõlve toidulauast ja hügieenitingimustest, peegeldabki sisikond meie lastetuba.

Lisaväärtus on aga see, et praegu saja-aastaste inimeste sees on säilinud killuke kunagisest mitmekesisusest, mida me ei pruugi tagasi saada isegi siis, kui hakkaksime praegu toitma lapsi täpselt samasuguse toiduga, nagu seda tehti sada aastat tagasi. Nimelt jõudis praeguste saja-aastaste mikrobioota välja kujuneda enne antibiootikumide laialdast kasutuselevõttu. Seega on täiesti võimalik, et seal on säilinud midagi, mida hilisemates põlvkondades enam leida ei olegi.