AK ⟩ Nädala plaat. Omad pitsad peksavad

  • Miks poistebändi Pitsa debüütalbum väärib tähelepanu?
  • Mis neid seob Kuldse Trioga, sellest kirjutab Margus Haaav
  • Pange kõrv peale nädala plaadile, kuulake ja otsustage, kas kriitikul on õigus!
Pitsa meistrid tööhoos. Kohver (vasakul), boipepperoni ja Reket küpsetasid väga maitseka debüütalbumi. FOTO: Mart Vares

Poistebändi Pitsa debüütalbum viib pidulikult mõnusa biidipilve saatel ekskursioonile kusagile 1990. aastate keskpaika. Aega, kus Eesti oli taas vaba. Kohalikul popmuusikamaastikul tõlgendati seda omalaadset staatust ajuvabaduse normiks muutmisega. Verbaalne lüürika «mina sind/sina mind», kaos ning masendavalt primitiivsed meloodiavormid olid saanud normiks.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Pitsa võib esimesel põgusal kohtumisel tunduda kui midagi oma loomingulise karjääri madalamasse, ent samas kommertsiaalselt kõige edukamasse faasi jõudnud XXI sajandi Kuldse Trio laadset, aga stopp. Stopp. «Calzone» puhul ei ole paljud asjad nii, nagu need esimesel pilgul paista võivad. Seda võib välja lugeda juba albumi pealkirjast. Pitsakultuuriga lähemalt kursis olijad teavad une pealt öelda, et albumi kaanel ja ilmselt Eesti esimesel picture disc’il ehk piltvinüülil eksponeeritud pitsakujutised on tegelikult pisut eksitavad, calzone on nimelt kinnine pitsa.

19.02.2021 22.02.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto