Kultuuri lühiuudised

Juugendmotiividega ahi Antoniuse hotellis. FOTO: Gabriela Urm

Maailma lühima ooperi esiettekannet Eestis näevad kõigepealt tartlased

25. veebruaril kell 19 toimub Tartu ülikooli aulas kontsert «Kõrvaring IV. Kaardimäng», mille kavas on muude haruldaste teoste kõrval maailma lühim ooper, Samuel Barberi «Bridžikäsi». Eestis ei ole seda varem esitatud. Maria Listra, Annely Peebo, Marko Matvere ja Mati Turi toovad koos Tallinna kammerorkestri ja Tõnu Kaljustega selle publiku ette Mehis Pihla lavastuses.

Maailmaesiettekanne toimus 1959 Itaalias Spoletos ning aasta hiljem jõudis see esimest korda New Yorgis USA publiku ette.

Üheksaminutiline ooper tuleb esiettekandele eesti keeles Doris Kareva tõlkes. Tegevus laval toimub kaardilaua ääres. Neli sõpra on kogunenud õhtuseks bridžimänguks, selle ajal laulab igaüks neist aaria, milles väljendab oma tegelikke ja salajasi mõtteid.

Ka teised samal kontserdil aulas kõlavad teosed on Eesti kontserdisaalides haruldased.

Need on Samuel Barberi «Capricorni kontsert», kus helilooja kasutab keelpilliorkestri ees sooloinstrumentidena oboed (Riivo Kallasmaa), flööti (Eneli Hiiemaa) ja trompetit (Indrek Vau), ning sama helilooja elu viimaseks teoseks jäänud «Canzonetta», kus solist on Riivo Kallasmaa.

Kuulda saab ka Poola helilooja Witold Lutosławski «Väikest süiti» orkestrile ning USA helilooja Bryce Dessneri pühendusteost «Réponse Lutosławski». TPM

Juugendmotiividega ahi Antoniuse hotellis.

Linnakodaniku muuseum pani näitusele ahjukahlid ja kahhelahjud

19. sajandi linnakodaniku muuseumis (Jaani 16) saab vaadata väljapanekut «Soojust õhkav kunstiteos», mis heidab pilgu ahjukahlite ajalukku.

Näitusel on poolsada erineva kujundusega ahjukahlit Tartu linnaajaloo muuseumide eseme- ja arheoloogiakogust. Vanimad neist on 16. sajandist. Lisaks saab näha fotosid Tartus säilinud vanematest kahhelahjudest.

Esimesed reljeefselt kaunistatud kahhelahjud hakkasid siinsetes linnades ja mõisates levima saksa kultuuriruumist 15. sajandi lõpul ning asendasid järk-järgult varasemaid linnade eluhoonetes ja ühiskondlikes ruumides levinud kerishüpokaustahje. Ahjuehituse õitsenguaeg algas Tartus 18. sajandi lõpus ja kestis kogu 19. sajandi, sellest ajast on säilinud ka vanemad meie linna kahhelahjud.

Fotograaf Gabriela Urm pildistas neist paari tosinat. Näitust, mille valmimisele andsid oma osa ka Kristi Musteikis, Aime Kärner, Arvi Haak ja Joonas Õunapuu, saab vaadata 28. märtsini. TPM

22.02.2021 25.02.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto